Kunagine riigi peaprokurör, vandeadvokaat Norman Aas ütles, et rahandusministri esitamine kontrollikoja liikmeks pole regulatsioonidega vastuolus, kuid küsimus on selles, mil määral osales Keit Pentus-Rosimannus poliitilises kokkuleppes, mille alusel ta Euroopa Kontrollikoja liikmeks esitati.
"Põhimõtteliselt täielikku keeldu ei ole, rahandusminister või mõni teine minister võib saada kontrollikoja liikmeks. Tõsi on see, et korruptsioonivastane seadus keelab protsesside mõjutamise, mis inimest ennast puudutavad ja tuleb olla tähelepanelik, et inimene täielikult taandaks end sellest nimetamise protsessist," rääkis Aas.
Aas märkis, et ministrid saavad üksteist asendada, mis annab võimaluse ka rahandusministri kandidatuuri esitamiseks.
Juriidiliselt oleks kõige läbipaistvam see, kui minister oleks enne tema kandidatuuri kinnitamist ametist tagasi astunud. Seadus ametist lahkumist aga ei eelda ning kohane on ka otsuse langetamisest enda taandamine, ütles Aas.
Aasa hinnangul pole ametlik otsuse ette valmistamine probleemne ning otsuse langetamine poliitilise kokkuleppe käigus pole ebaseaduslik.
"Probleem minu jaoks on see, kui palju praegune rahandusminister poliitilist kokkulepet mõjutas. Selle kohta mul info puudub. Probleem pole tehnilises vormistamises, kus tuleb end taandada, aga kui tegelikult otsus oli varasemalt ära tehtud poliitilisel tasandil, tuleks vaadata, kuidas see otsus sündis," ütles ta.
"Rahandusministeeriumi ametkonna poolt vaadates on raske midagi õpetuseks öelda, kui korraldus vastavad dokumendid ette valmistada tuli näiteks riigikantseleist, ega neil muud üle ei jäänud. Kui korraldus oleks tulnud ametis olevalt rahandusministrilt endalt, oleks see pidanud punased tuled põlema panema," rääkis Aas.
Kontrollikoja liikme positsioon on Aasa hinnangul kujunenud poliitiliseks ametikohaks, kuigi see ei peaks nii olema. "Selliste pigem mittepoliitiliste ametikohtade täitmine poliitiliste kokkulepete korras – ega see paratamatult kergitab küsimusi ja eriti kui isikud on seotud, oleks protsessi pidanud paremini läbi mõtlema," ütles Aas.
Aasa sõnul oleks avaliku kuvandina mõjunud paremini, kui Pentus-Rosimannus oleks enne otsuse langetamist suundunud tagasi riigikogusse.
"Kui ma üldse siin juriidilist probleemi näen korruptsioonivastase seaduse valguses, siis tegelikult on küsimus see, kuivõrd Keit Pentus-Rosimannus osales poliitilise kokkuleppe sõlmimise juures. Loomulikult ta pidi sellega nõus olema, oma CV esitama, aga kui palju tema tegelikult panustas selle poliitilise kokkuleppe sõlmimisse – sealt võib tekkida see küsimus, et tekkis huvide konflikt. Aga selle kohta meil paraku infot ei ole, kuidas täpselt see poliitiline kokkulepe sõlmiti ja kui suurt rolli Pentus-Rosimannus ise selles kandis," ütles Aas.
Konkreetseid viiteid võimalikule kuriteole või väärteole, mis sunniks menetlust alustama, Aas ei näe. "Loomulikult loodan vähemalt seda, et poliitikute enda poolt seda tagamaade avamist tuleb, et kuidas selline poliitiline kokkulepe ja kelle poolt sõlmiti," sõnas ta.
Loe artiklit ERRist.