Lõhe paberil oleva ja tegelikkuse vahel ehk kuidas toimib laste ja noorte kaasamine Eesti omavalitsustes?
MTÜ Korruptsioonivaba Eesti koostatud projekti ChildACT+ Eesti aruanne analüüsib laste ja noorte (14–19-aastased) osalemisvõimalusi ning tegelikke praktikaid kohalikes otsustusprotsessides Tartu linna ja Tartu valla näitel. Uuring kombineeris dokumendianalüüsi, infopäringuid, individuaalintervjuusid noorte ja noorsootöötajatega ning ekspertide fookusgruppi. Kuigi Eesti paistab silma tugeva
Korruptsioonivaba Eesti avab Teavitaja tugipunkti
Kui märkad rikkumist, ei pea olema kangelane ega jurist, et sellest teada anda. Ülemus tangib firma kütusekaardiga oma pere autot. Kolleeg tassib riigiasutuse köögist korduvalt koju kohvioapakke. Naaber valab oma värvijäägid kohalikku tiiki. Sinu tööandja müüb lastele mänguasju, mille ohutustestide tulemused on võltsitud. Need kõik on rikkumised, kuid ainult viimase puhul kaitseb seadus
PRESSITEADE: Paberil on vihjeandjad kaitstud, kuid seadusest ei piisa toimiva kaitse tagamiseks
Seaduse olemasolu ei taga veel, et inimene saab rikkumisest teatades kindel olla oma kaitses. Korruptsioonivaba Eesti analüüs näitab, et Eestis pole vihjekanalite sõltumatus ja pärast teatamist pakutav kaitse piisavalt tagatud ning seadusest võivad välja jääda mitmed tööelus ette tulevad rikkumised. Eestis jõustus kaks aastat tagasi “Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse
Kuidas toimivad vihjekanalid mujal Euroopas? WAKE-UP projekti uue võrdleva aruande leiud
Euroopa Liidu rikkumisest teavitajate kaitse (nn vilepuhujate) direktiiv pidi tooma kaasa uue ajastu, kus väärkäitumisest rääkimine on turvaline ja soositud. Nüüd, viis aastat hiljem, küsib värske WAKE-UP projekti võrdlev aruanne kriitilise küsimuse: kas need seadused päriselt ka töötavad? Uurides süsteemide rakendamist viies riigis – Itaalias, Rumeenias, Eestis, Lätis ja Poolas – koorub välja
Värske raport: kuidas toimivad vihjekanalid Eesti asutustes tegelikult?
Projekti WAKE-UP ( Whistleblower Advocacy for Knowledge, Empowerment, Unity, and Protection) raames analüüsis Korruptsioonivaba Eesti vihjeandjate kaitse praktilist rakendamist Eestis. Valminud aruanne toob lisaks formaalsele õigusraamistikule välja ka selle, kuidas vihjeandmise mehhanismid asutuste igapäevatöös reaalselt toimivad. Ülevaade tugineb novembrist 2025 kuni veebruarini 2026 läbiviidud
Korruptsioonitaju indeks püsib Eestis muutumatu
Transparency Internationali täna avaldatud 2025. aasta korruptsioonitaju indeksis jagab Eesti 76 punktiga 12. kohta Austraalia, Hong Kongi ja Iirimaaga. Alates 2012. aastast on Eesti tulemus tõusnud 64 punkti pealt 76 punktini, kuid viimased kolm aastat on korruptsioonitaju püsinud samal tasemel. Korruptsioonitaju indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitika kujundamises