Rahapesu andmebüroo analüüsivõimekuse arendamine on Eestis takerdunud, kuna nn superandmelao ja täitmisregistri eelnõud seisavad riigikogus ning seadusandlik selgus viibib. Rahandusministeeriumi hinnangul on samal ajal vähenenud poliitiline tahe rahapesu tõkestamisega süstemaatiliselt tegeleda, mis muudab keerulisemaks nii riigisisese töö kui ka rahvusvahelise koostöö.
Aasta tagasi sai Eesti USA-lt 48 miljonit eurot Danske panga rahapesuskandaali eest määratud trahvirahast, mille eesmärk oli tugevdada rahapesuvastast süsteemi ja vältida tulevasi skandaale. Kuigi tehnilistesse lahendustesse ja analüüsivõimekusse on investeeritud miljoneid eurosid, hoiatab rahandusministeerium, et nõrk tegutsemine võib seada ohtu Eesti usaldusväärsuse rahvusvaheliste partnerite silmis, sealhulgas USA finantssüsteemis.
Rahapesu tõkestamine eeldab üha enam suurandmete automaatset analüüsi, kuid superandmelao eelnõu edeneb aeglaselt. Riik on püüdnud maandada eraelu puutumatuse riske, jättes eraisikute pangakontode andmed analüüsist välja, ent ilma keskse andmeanalüüsita töötavad ametkonnad endiselt killustatult ega suuda tuvastada keerukaid kuritegelikke mustreid.
Täiendava probleemi tekitab rahapesu andmebüroo piiratud ligipääs täitmisregistrile, mis aeglustab info vahetamist välisriikide partneritega. Rahvusvaheliste standardite järgi peab selline teabevahetus toimuma kiiresti, vastasel juhul tekib kahtlus, et Eesti takistab rahapesu tõkestamist. Samuti on riigikohtu otsus vähendanud Rahapesu Andmebüroo võimalusi ettevõtetelt andmeid küsida, sundides ametit oma järelevalvepraktikat ümber kujundama.
USA trahvirahast on seni kasutusse suunatud 26 miljonit eurot, millega arendatakse muu hulgas krüptotehingute tuvastamise süsteeme ning finantsjärelevalve andmeanalüüsi. Ülejäänud 22 miljoni euro kasutamine on veel otsustamata. Ühe võimalusena kaalub justiitsministeerium uuriva ajakirjanduse ja meediakirjaoskuse toetamist, rõhutades meedia olulist rolli rahapesuskandaalide avastamisel ja ennetamisel.
Loe lähemalt ERR artiklist.