Kiiresti kasvavad erakondade võlad suurendavad korruptsiooniohtu. Lisaks eelmiste kampaaniate eest tasumisele peavad parteid sel aastal leidma miljoneid järgmise aasta alguses käivituva riigikogu valimiskampaania rahastamiseks. Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liikme Tarmu Tammerki sõnul võivad erakondade suured võlad tekitada korruptsiooniohtlikke olukordi. Tema sõnul aitaks erakondade kulutusi vähendada valimiskuludele seatud ülempiir. "Valimiskampaaniates algab suurte erakondade vahel muidu ikka üks võidurelvastumine, mis paisutab kulusid," märkis ta. Tammerk rõhutas, et erakondade riigieelarvest rahastamine aitab vähendada korruptsiooniriski ja vältida liigset sõltuvust sponsoritest. "Aga siis olgu ka seadusega sätestatud piir, kui palju erakond võib valimiskampaaniaks kulutada. Muidu jõutakse jälle sinna, kus praegu - pärast valimisi on suurkampaaniate tegijatel kanda võlad, mille kustutamine võib tekitada korruptsiooniohtlikke olukordi," selgitas ta. Kui veel 2007. aastal laekus kolmele populaarsemale erakonnale - Reformierakonnale, Keskerakonnale ning Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) - annetustena 10-15 miljonit krooni, siis eelmisel aastal annetati neile märgatavalt vähem. Seetõttu on ka valimiskampaaniatest jäänud üles võlad. Keskerakonna kohalike omavalitsuste valimiskampaania läks eelmisel aastal partei aruande kohaselt maksma ligi 12 miljonit krooni, võlgu on sellest aga veel üleval 7 miljoni eest. Reformierakond võlgneb 12,6 miljoni kroonise kampaania eest umbes 4 miljonit ja IRL 8,1 miljoni kroonise kampaania eest detsembri seisuga 6 miljonit krooni. Eelmisel nädalal teatas IRL, et soovib riigilt saada korraga kätte kogu esimeseks poolaastaks mõeldud erakonna toetusraha. Lisaks sügisel toimunud kohalike valimiste kampaania kulule peab aga Keskerakond veel tasuma 2007. aastal võetud 25 miljoni kroonist laenu, mis peasekretär Priit Toobali sõnul võeti riigikogu valimiste kulutuste katmiseks. Praeguseks on Keskerakond ainus, kelle võlgade asjus viis reklaamifirma Idea AD erakonna vastu kohtusse pankrotiavalduse. Ettevõtjad ei taha parteide käsi väänata Teised parteidelt võlgade tasumist ootavad ettevõtjad ei julge Idea eeskuju järgida ja erakondade käsi väänama hakata, sest kardavad, et sellisel juhul järgmisel aastal toimuvatel riigikogu valimistel enam neilt teenust ei tellita. Keskerakonnalt võla tasumist ootava OÜ Maurumi juht Jüri Karemäe rääkis, et Idea AD sai karmi käitumist lubada endale seetõttu, et nende käest enam kampaaniat ei tellita ning nad on sellest ringist väljas. "Seega pole neil ka hirmu tuleviku ees ja seetõttu lähevad nad julgelt kohtusse pankrotiavaldust esitama," selgitas Karemäe. Maurum aga seda teed minna ei plaani, vähemalt mitte praegu. "Pean ütlema, et meie turg on nii piiratud, ja ma küll ei tea, kui lojaalne on meie tellija, aga me ei kipu ka seda lojaalsust lõhkuma," ütles Karemäe. Samas tunnistas Karemäe, et Keskerakonnal on ettevõtte ees üleval võlg summas natuke alla 400 000 krooni (detsembri seisuga - toim). Maurumi juht leidis, et erakondade võlgade kasvu põhjuseks on majanduslangus. Tema sõnul on Maurum osalenud kolmedel valimistel ja varem on erakondadelt võlgade kättesaamine läinud lihtsamalt. Parteid küll venitavad, aga lõpuks maksavad võla Maurumile on Keskerakond lubanud võla tasuda eelmise aasta jooksul või uue alguses. "See on üsna tavapärane nähtus, et enne valimisi tellitakse palju ja siis kiputakse võlgu jääma," rääkis Karemäe. Ta lisas, et nad ongi erakondadele kampaaniaid tehes arvestanud pikema tasumisperioodiga. "Parteide puhul on hea see, et nad tavaliselt maksavad lõpuks ära," oli Karemäe optimistlik. Kuma ASi juhataja Ervin Runnel, kes ootab raha nii Keskerakonnalt kui ka IRLilt, ütles, et erakondade valimiskampaaniate eest võlgu jäämine on nende firma jaoks probleem, kuna summad on päris suured. Samuti nagu Karemäe, tõdes ta, et venitamisi on alati olnud, kuid varasemate valimiskampaaniate eest on raha siiani kõik kätte saadud. Runneli sõnul on erakondi mitmesuguseid, ühed ütlevad kohe alguses, et jäävad hiljaks, teised ei annagi konkreetset vastust, millal maksta plaanivad. Keskerakonna vastu esitatud pankrotiavaldus teeb Runneli sõnul ettevaatlikuks neidki. "Eks ta ettevaatlikuks teeb, aga loodame selle peale, et saame ikkagi oma raha kätte," lisas ta. Mõned valimiskampaania korraldamise eest raha ootavad firmad Äripäevaga rääkida ei tahtnud, kuigi tunnistasid, et siiani oma lubadustest kinni peetud pole. Roi ASi müügijuht Aivar Peegel ütles, et nendel IRLiga probleeme pole. "IRL on praegu võlgu, kuid erakonnaga on kokkulepe, et maksavad ositi ja Roi ei näe praegu põhjust pretensioonideks," vastas Peegel. Reformierakonna viimase aruande kohaselt võlgneti reklaamifirmale Kontuur LB OÜ 4,8 miljonit krooni. Ettevõtte juht ei soovinud öelda, kui palju on see võlg vähenenud võrreldes aruande esitamise ajaga. Rahakraanid on kinni keeratud Kui veel 2007. aastal annetas Toomas Luman Reformierakonnale 1,1 miljonit ja Oliver Kruuda 1,5 miljonit krooni, siis eelmisel aastal oli Kruuda panus null, Luman annetas aga miljoni. Buumiajal Reformierakonnale pool miljonit krooni annetanud Endel Siff otsustas sarnaselt Kruudaga oravaid eelmisel aastal mitte toetada. 2007. aastal kogus Reformierakond annetustena 14,6 miljonit krooni ja koos riigieelarvest eraldatavate vahenditega saadi kokku 31 miljonit krooni. Eelmisel aastal, kui toimusid aga kahed valimised, pidi Reformierakond leppima vähemaga, saades kolme kuuga annetustena kokku veidi üle 6 miljoni krooni. Keskerakonna on suurärimehed sel aastal aga purupaljaks jätnud. Eelmise aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga ei olnud 2007. aastal erakonda 2 miljoni krooniga kostitanud Urmas Sõõrumaa ega 400 000 krooni andnud Jaan Korpusov sajaseid Keski poole luhvtitanud. Sama lugu on miljon krooni annetanud Märt Vooglaiuga. Kokku sai Keskerakond 2007. aastal annetustena 15,7 miljonit krooni ning 17 miljonit krooni riigieelarvest. Eelmise aasta kolme kvartaliga kogus Keskerakond 3,8 miljonit krooni annetusi, mis on ülemöödunud aasta omast neli korda väiksem summa. IRLile annetati 2007. aastal 8,5 miljonit krooni ja riigilt saadi 13,6 miljonit. Eelmisel aastal aga tuli kolme kvartali järel kõigest 1,2 miljonit kokku. Näiteks otsustas Toomas Luman IRLi enam mitte toetada. Õnneks jätkus raha investeerimispankur Joakim Heleniusel, kes Lumani asemel 500 000 krooni kassasse tõi. Kommentaarid Priit Toobal, Keskerakonna peasekretär Ega ainult riigil ja erakondadel ole keerulised ajad, ka sponsoritel on keerulised ajad. Annetused on vähenenud ka teistel erakondadel, mitte ainult Keskerakonnal. Järgmine aasta on valimistevaheline aasta, kus uusi kulutusi peale ei tule. Meeleheitlikuks praegune olukord meid kindlasti ei tee, tuleb lihtsalt piisavalt kulusid kokku hoida. Kampaaniaga me üle pingutanud ei ole. Reformierakonna omavalitsuste valimiste kampaania oli kallim kui meil. Liikmemaksu suurendamise peale mõelnud ei ole, pöördume oma liikmete poole ja palume neilt annetusi. Margus Tsahkna, Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Pikaajalise laenulepingu teenindamine (2008. aasta majandusaasta aruande järgi on laenu suurus 9,5 miljonit krooni -toim) ei valmista erakonnale probleeme. Tarnijatega on sõlmitud maksegraafikud, mille järgi 2010. aasta lõpuks on meie võlad tasutud. Sellise süsteemi põhjustab riigieelarvest kuu kaupa laekuv raha, mis ei võimalda kogu summat korraga tasuda. Kristen Michal, Reformierakonna peasekretär Arvestada tasuks, et erakondade tegevus on tsükliline - valimised on aeg, milleks kogutakse raha, ja arveid tasutakse tagantjärele siis, kui kulutused on jälle väiksemad. Reformierakond on oma arved siiani ära maksnud ja teeb seda ka edaspidi. Eks keeruline majandusolukord mõjutab erakondade, ettevõtjate ja kõigi inimeste hakkamasaamist. Endel Siff, ettevõtja Praeguse koalitsiooni juhtiva erakonna tegevuse ja tegevusetuse tõttu on vähenenud minu sissetulekud ja järsu languse on läbi teinud minu vara väärtus ning seetõttu puudub mul igasugune tahtmine ja ka võimalus neid toetada. Ma toetasin Reformierakonda omal ajal, kuna jagasin siin nende väärtusi, aga olin sunnitud pettuma.
