PM Online

Riigikogu põhiseaduskomisjon jõudis täna üksmeelele, et erakondade rahastamist võiksid kontrollida parlamendiparteide esindajad, kes ise riigikokku ei kuulu. Lisaks hakkaksid kontrollkomisjoni kuuluma ka vabariigi valimiskomisjoni ja audiitorkogu...

Riigikogu põhiseaduskomisjon jõudis täna üksmeelele, et erakondade rahastamist võiksid kontrollida parlamendiparteide esindajad, kes ise riigikokku ei kuulu. Lisaks hakkaksid kontrollkomisjoni kuuluma ka vabariigi valimiskomisjoni ja audiitorkogu juhatuse nimetatud liikmed. Samuti kaalub põhiseaduskomisjon võimalust kaasata kontrollkomisjoni ka teiste põhiseaduslike institutsioonide esindajaid. Oma keeldumisest on seni teatanud Eesti Advokatuur, vahendas riigikogu pressitalitus.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Indrek Saar tegi ettepaneku lubada seadusega tagasi juriidiliste isikute annetused erakondadele, et vähendada «pimeda raha» osakaalu erakondade kampaaniates. «Me võiks selle jama ära lõpetada, et me mängime jube vabasid ja ütleme, et kõik meie kampaaniad on rahastatud ainult ja ainult liikmemaksudest ja eraisikute annetustest ja ma-ei-tea millest veel,» ütles Saar.

Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) teatas täna riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile, et on tasunud kõik mulluste Euroopa Parlamendi valimiste ja kohalike omavalitsuste volikogude valimiste kampaania aegsed võlad. Erikomisjoni 29. septembri järelpärimisele vastates kinnitas IRLi esimees Mart Laar, et kõik kulutused on nüüdseks tasutud. Isamaa ja Res Publica Liidu esitatud aruannetest nähtub, et erakond on ära maksnud kõik kampaaniate raames tehtud seni tasumata olnud kulutused kokku 8 315 501 krooni.

Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon ootab endiselt nii sotsiaaldemokraatide kui ka Isamaa ja Res Publica Liidu aruandeid, kust peaks selguma, kas nende valimiskampaaniate ajal tekkinud miljonivõlgnevused on tasutud. Erikomisjon soovis septembrikuu lõpus teada, kas Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja IRL on nii Euroopa Parlamendi kui ka 2009. aastal toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise kampaania ajal tekkinud võlgnevused tasunud.

Täna mõistis Harju maakohus altkäemaksu võtmises süüdi sotsiaalameti endise peainseneri ja programmeerija 1970. aastal sündinud Teet Kallaste ja karistas teda üheaastase vangistusega tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga. Samas asjas oli käesoleva aasta mais pistisevõtus süüdi mõistetud sotsiaalkindlustusameti peadirektori endine asetäitja Indrek Kressa. Harju maakohus karistas Indrek Kressat ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, millest tuli reaalselt ära kanda kuus kuud.

Ametnike hulgas on viimastel aastatel kasvanud veendumus, et töö avalikus teenistuses eeldab kõrgeid väärtushinnanguid, samuti on paranenud hinnang oma asutuse eetilisusele, selgus riigikantselei tellimusel läbi viidud uuringust. Uuring «Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses» viidi esmakordselt läbi 2005. aasta lõpus. Nelja aasta taguse perioodiga võrreldes teadvustavad ametnikud avaliku teenistuse eetikat varasemast enam, teatas riigikantselei. Samuti on tugevnenud veendumus, et töö avalikus teenistuses eeldab ametnikelt kõrgeid ja erilisi väärtushinnanguid ja hoiakuid.

Riigiprokuratuur saatis lühimenetluses Harju maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse endist kohtunikku Vambola Ollit teadvalt ebaseadusliku kohtuotsuse tegemises ja altkäemaksu võtmises. Lisaks süüdistatakse Aare Veini seadusele mittevastava kohtuotsuse tegemisele kaasabi osutamises ning tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises.

Tartus autode libaülevaatuste altkäemaksuskeemi uurimist juhtiv prokurör Marge Püss tegi kohtule ettepaneku jätta 24st altkäemaksu andjast enamiku kriminaalkorras karistamata, sest nad on oma süüst aru saanud. Süüdistuse järgi andsid sõidukiomanikud tehniliselt mittekorras sõidukite ülevaatuse vormistamiseks altkäemaksuna 1000 kuni 1600 krooni. Osa sellest rahast pistsid kahtlustuse järgi taskusse vahendajad, osa läks tehnoülevaatajate kukrusse ning ülejäänu tasuti ametlikult ülevaatuse eest tehnoülevaatuspunkti kassasse. Ühiskonnale hoiatuseks

Keskkriminaalpolitsei eksjuht Andres Anvelt ütles ETV saates «Kahekõne», et võrreldes teiste Eesti linnadega paistab Tallinnas korruptsioon lihtsalt rohkem välja. «Tallinn on ka kogu aeg sihikul,» ütles Anvelt. «Kui on olemas pakkumine, on olemas ka nõudlus. Korruptsioon aga ei ole ainult ametnike probleem. Ametnikku lükkab korruptsiooni suunas ikka keegi teine,» sõnas Anvelt.