PM Online

Sotsiaalkindlustusameti peadirektori endine asetäitja Indrek Kressa läks täna vanglasse talle ligi 800 000 krooni suuruse pistise võtmise eest määratud reaalset vanglakaristust kandma. Justiitsministeeriumi kinnitusel asus Kressa (62) täna Tallinna vanglas kandma talle reaalselt kandmisele määratud kuue kuu pikkust vangistust, vahendas ERR Uudised. Kressa süüdimõistmine jõustus jaanuari alguses, kui riigikohus ei võtnud arutusele tema kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi kaebust.

Pärnu maakohus otsustas altkäemaksu võtmises kahtlustatava Kohtla-Järve kohtuniku Jüri Sakkarti kuni kuueks kuuks vahi alla võtta. Sakkarti vahi alla võtmist taotles riigiprokurör Lavly Lepp, sõnas riigiprokuratuuri pressiesindaja. Kui süüasi puudutab kohtunikku, otsustatakse, millise kohtu menetlusse asi antakse. Eile otsustas Harju maakohus vahi alla võtta ka ühe altkäemaksu andjatest.

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal väidab, et pole Ivo Parbuse kohtuasjaga seoses kinnisvaraärimees Peeter Palusaarelt pistist küsinud. Tänane Eesti Ekspress kirjutab, et Palusaar annetas Toobali näpunäidetel 2008. aasta augustis Kesknädalat välja andnud Jüri Vilmsi Sihtkapitalile 300 000 krooni, mida aga prokuratuur peab pistiseks, mis lihtsustas Palusaare Tallinna ametikoridorides takerdunud detailplaneeringute (näiteks Kaupmehe 17/19) heakskiitmist. «Prokuratuur ei ole mulle ei kahtlustust ega süüdistust esitanud,» ütles Toobal. «Ma ei ole pistist küsinud!»

Viru maakohtu esimehe Pavel Gontšarovi väitel šokeeris eilne kohtunik Jüri Sakkarti kinnipidamine ja kuriteos kahtlustamine kõiki maakohtu töötajaid. «Viru maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja kohtuniku Jüri Sakkarti kinnipidamise ja kuriteos kahtlustuse fakt on šokeeriv kõigile Viru maakohtu töötajatele,» ütles Gontšarov Postimees.ee'le. «Fakt kui selline, pidades seejuures silmas süütuse presumptsiooni põhimõtet, on järjekordne kahetsusväärne tugev löök Viru maakohtule ja õigusemõistmise autoriteedile.»

Kaitsepolitseiameti töötajad pidasid eile kinni Viru maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja kohtuniku, keda kahtlustatakse altkäemaksu vastuvõtmisega nõustumises ja selle nõudmises, samuti riigisaladuse avalikustamises ning kriminaalasja kohtueelse menetluse, sealjuures jälitusmenetluse andmete ebaseaduslikus avaldamises. Postimees.ee andmetel on kinnipeetu kohtunik ja Kohtla-Järve kohtumaja juhataja Jüri Sakkart.

Riigikontroll tuvastas kohalikke omavalitsusi auditeerides, et kõik olid teinud tehinguid vallavolikogu või -valitsuse liikmetega seotud ühingutega. Enamikus omavalitsustes ei järgita huvide konflikti vältimiseks mõeldud protseduurireegleid ega kontrollita ametnikke korruptsiooniohu vältimiseks. Riigikontroll auditeeris 15 eri suurusega ja eri paigus asuvat omavalitsust ja selgitas välja, et paljud ei ole sisuliselt hinnanudki, millistele ametnikele korruptsioonivastasest seadusest tulenevad kohustused laienevad.

Riigikontroll tuvastas 15 kohalikus omavalitsuses kahe aasta jooksul läbi viidud auditi käigus hulgaliselt korruptsioonivastase seaduse rikkumisi, mida sageli põhjendati lihtsalt teadmatusega. Näiteks tuvastas riigikontroll, et Vinni vallavanem allkirjastas vallavalitsuse korralduse sõlmida leping äriühinguga, milles ta oli osaline. Põltsamaa vallavanem allkirjastas korralduse, millega rahuldati ka vallavanema enda hajaasustuse veeprogrammi raames esitatud taotlus.

Viieteistkümnes omavalitsuses korruptsiooni ennetamist auditeerinud riigikontroll avastas, et mitu vallavanemat oli iseenda firmadega süüdimatult äri ajanud. Kuigi väiksemaid õigusrikkumisi tuvastati kõigis auditeeritud valdades, jõudsid politseisse Jõgeva ja Vinni vallajuhtide tegemised. Nii näiteks tellis viimaste valimiste tulemusena ametist lahkunud Jõgeva vallavanem Saima Kalev kahe aasta jooksul kujundustöid ja kantseleitarbeid firmalt SK-Kujundus, mille omanik ja juhatuse liige ta ise oli. Riigikontroll uuriski omavalitsustes aastaid 2007 ja 2008.

Harju maakohus tunnistas täna altkäemaksu korduvas nõudmises ja võtmises süüdi Viru maakohtu Narva kohtumaja endise kohtuniku Mihhail Komtšatnikovi ja mõistis talle karistuseks kaheaastase vangistuse. Komtšatnikovi karistusaja hulka arvatakse tema eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja alguseks loetakse 4.12.2009. Komtšatnikovilt mõisteti riigituludesse ka sundraha s.o 10 875 krooni ja kaitsjatasu 1500 krooni. Komtšatnikoviga koos tunnistati süüdi talle altkäemaksu vahendanud Sergei Gromov ja Vassili Satšuk.

Eesti positsioon iga-aastases ülemaailmses korruptsioonitajumise indeksi edetabelis jäi mullusega võrreldes samaks ehk endiselt ollakse 27. kohal ning koos Sloveeniaga Ida-Euroopa riikide tipus. Nii välis- kui ka kohalike ekspertide hinnangute ning analüüside tulemusel kujunes Eesti korruptsioonitajumise tänavuseks indeksiks 6,6 ehk täpselt sama palju kui mullu. 180 riiki hinnatakse skaalal 10 (väga puhas) kuni 0 (täielikult korrumpeerunud).