Riigikogus läbis esimese lugemise teavitaja kaitse seadus, mis peaks tagama konfidentsiaalsuse töötajatele, kes annavad teada korruptiivsetest rikkumistest eeskätt oma töökohal. Eelnõu on aga pälvinud teravat kriitikat nii parlamendis kui ka erasektorilt, mistõttu ei pruugi see niisugusel kujul seaduseks siiski saada.
Rikkumisest teavitaja kaitse ehk nn vilepuhuja seaduseelnõu näeb ette, et töötajatel peab olema õigus anda märku rikkumistest, ilma et nende isik avalikuks tuleks ja neid ei ähvardaks selle eest tagakiusamine või lahtilaskmine. Kõik avaliku sektori asutused ja vähemalt 50 töötajaga ettevõtted peavad sisse viima asutusesisese teavituskanali, näiteks meiliaadressi, mis võib viia sisekontrolliosakonda ja mille kaudu töötajad saaksid konfidentsiaalselt oma kolleegide või ülemuste rikkumistest teada anda.
"Sellised rikkumised, peitkuriteod, neid on väga keeruline avastada. Natuke lihtsamaks teeb asja see, kui keegi annab teada, et seal või teises kohas midagi toimub," põhjendab justiitsminister Maris Lauri (RE) seaduseelnõu.
Lauri toob näiteks Danske panga rahapesujuhtumi, millest teavitanud töötaja sattus ka ise löögi alla, ehkki selle vihje peale asuti juhtumiga aktiivselt tegelema.
ehkki selle vihje peale asuti juhtumiga aktiivselt tegelema.
Eelnõu on tõukunud Euroopa Liidu direktiivist, ent justiitsministeerium on nn kohustuslikku kava laiendanud. See on kriitikud aktiivseks teinud.
"Selle teeb problemaatiliseks see, et sisse seatakse n-ö anonüümsed teavituskanalid ja anonüümne riigi poolt soodustatud mehhanism kogu ühiskonda kõikehõlmavalt, kusjuures teavitusteemadena määratletakse üliähmaselt kõik seaduserikkumised, olgu nad era- või avaliku õiguse, olgu nad karistus- või muu valdkonna pealt ning öeldakse, et anonüümne teavitamine võiks rakenduda mitte üksnes seaduserikkumiste puhul, vaid siis, kui ollakse õigusnormi eesmärgiga vastuolus, mis on täiesti orwellilik tekst juba," leiab riigikogu liige, endine justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa).
"Need kaebused jäävad anonüümseks, aga vastavates teavituskanalites tuleb neile anda ametlik käik, hakata neid menetlema, s.t politseiväliselt hindama, kas on tegemist õigusrikkumisega või õiguskorra eesmärgiga vastuolus oleva tegevusega, ja see omakorda tekitab mingi naljaka kompraõhkkonna olukorras, kus me ei kõnele rahapesust või suurte kuritegude sooritamisest organiseeritud kuritegevuses. Me kõneleme tegelikult igasugusest inimtegevuse sfäärist, nagu kas keegi sõidab lahtise turvavööga või ei sõida," toob Reinsalu näiteks.
Maris Lauri peab sellist tõlgendust naeruväärseks ja ülepaisutatuks.
"See on ikka küsimus sellistest asjadest, mis on tööalased rikkumised, et nendest teada anda. Kus antakse teada näiteks korruptsioonijuhtumitest, kus antakse teada, kui riigi rahasid kasutatakse ebaotstarbekalt või valel viisil. Ja kindlasti ei ole tegemist anonüümse teavitusega, vaid konfidentsiaalse teavitusega. Ehk vihje andja on teada, teda lihtsalt ei avalikustata asja eest teist taga kõigile," ütleb Lauri, lisades, et direktiivi ülevõtmisega tegid algust juba Isamaa toonased ministrid Raivo Aeg ja Urmas Reinsalu, kes siis selles probleemi ei näinud.
Ent ka erasektor ei pea uut seadust tingimata vajalikuks, leides, et juba praegused seadused annavad piisava kaitse ning moraaliküsimusi ei peaks seaduse vormi valama.
"Küsimus ongi pigem selles, et kas me peame selle kaitse veel kuidagi õiguslikult formaliseerima või peaks see olema tegelikult normaalse ühiskonna osa ja käitumisnorm, et me ei kiusa kuidagi selliseid inimesi, kes parima äranägemise järgi toimetavad ja täidavad oma kodanikukohust," ütleb Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Praegu on seaduseelnõul vaid Reformierakonna toetus, mistap mõistab justiitsminister, et vajadusel peab seaduse teksti nudima. Ent üksnes kohustusliku eurodirektiivi ülevõtmist ta ka ei poolda.
"Kui me tekitame sellise lähenemise, et jätame sisse ainult selle, mida direktiiv nõuab, siis võib juhtuda see, et tegelikult siis hakkab bürokraatia kasvama, et sa pead hakkama seletama, et see on nüüd Euroopa õiguse ja Euroopa rahadega seotud, aga kui on tegemist Eesti rahadega, siis on varastamine lubatud," põhjendab Lauri.
Praegu kavandataval kujul aga seadus tööandjatele suurt lisakoormust tekitama ei peaks. Paljud suuremad pangad ja avaliku sektori asutused on teavitusliini juba omal initsiatiivil käivitanud.
Loe ERRist.