Ühing Korruptsioonivaba Eesti (KVE) on koostöös Transparency Internationaliga läbi viinud esimese lobiteemalise uuringu Eestis. Uuringus osales 19 Euroopa riiki ning võrdlevad raportid avaldatakse 2015. aasta alguses. Eesti tulemused avaldati täna, 3. novembril Tallinnas.
„Varjatud lobitegevus vähendab demokraatlikkust, kuna domineerida võivad kitsad huvid,” ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver. „See risk on eriti terav, kui puudub ühtne arusaam ja reeglistik lobitegevuseks.”
Lobitöö ei ole Eestis seadustega reguleeritud, seega uuris ühing sellest tulenevaid riskikohti. Lobimist analüüsiti kolme mõõtme kaudu, kus maksimaalselt oli võimalik saavutada tulemus 100%. Tulemused olid järgmised: lobimise läbipaistvus (24%), lobimise eetika (27%) ja võrdne ligipääs seadusloome protsessile (35%). Tulemused näitavad, et lobitegevuse olukorraga ei olda rahul.
Uuringus toodi välja järgmised põhiproblemid: Riigikogu varjatud otsustusprotsess, segadus lobimise osas, kaasamise formaalsus, probleemid erakondade sisedemokraatiaga, lobistide erinevad eetilised standardid ja seadusloome keeruline jälgitavus.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti soovitab õigusloojatel ja lobistidel raportis nimetatud riskikohtadega tõsisemalt tegeleda. See tagaks läbipaistvama seadusloome.
Peamised KVE soovitused:
· Ühtlustada kaasamispraktikaid: eelnõusid tuleks veel varasemas etapis avalikustada ning nendes võiks olla info, mida huvigrupid sisendina pakkusid.
· Muuta seadusloome protsess lihtsamalt jälgitavaks, mis näitab etapi kaupa, kuidas eelnõust sai seadus.
· Eetikakoodeksid, mis lobitegevust käsitlevad avaliku sektori töötajatele ja eneseregulatsiooni-mehhanismid lobistidele.
· Tagada huvigruppidele ja ajakirjandusele võrdne, selge ja ajakohane ligipääs otsustusprotsessile ja sellega seonduvale dokumentatsioonile.
„Kõige olulisem on teadvustada, mis on lobimine ning mis eesmärki see ühiskonnas täidab. Sealt edasi on oluline, et nii lobistid kui erineva tasandi riigivalitsejad mõistaksid selle valdkonna reguleerimise vajadust ning astuksid ise kas eneseregulatsiooni vormis või muul viisil samme asjakohase regulatsiooni kehtestamiseks,“ ütles Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver. „Lobimine ja seadusloome protsessi läbipaistvus ei ole teineteist välistavad või üksteisele vastu töötavad fenomenid. Kui reeglid on selged ja neist praktikas kinni peetakse, on nii lobistidel kui riigivalitsejatel lihtsam oma tööd teha ja ühiskond tervikuna võidab sellest.“
Ühing Korruptsioonivaba Eesti loodab, et mitmed uuringus välja toodud riskikohad saavad ka piisavalt õigusloojate tähelepanu ning et asjaosalised ametkonnad astuksid konkreetseid samme läbipaistvuse arendamise nimel.
Uuring on kättesaadav siit: http://transparency.ee/projektid/sissevaade-lobitoo-reeglitesse
NB! PDF-i avamisel Mozilla Firefoxiga võib esineda tõrkeid. Soovitatav kasutada Adobe Acrobati, Chrome'i või Internet Explorerit.
Lisainfo: info@transparency.ee
Tel 562 44 960
http://www.transparency.ee
https://www.facebook.com/TransparencyInternationalEstonia
https://twitter.com/TransparencyEst
Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni kriminaalpreventsiooni ja kuritegevuse vastase võitluse programmi raames.
