Märts 2022
Aprillikuusse jõuame seekord otsinguga – nimelt ootame enda armsasse ja pühendunud tiimi korruptsiooniennetuse järgmist superstaari. Täpsemalt juba uudiskirjas.
KVE uudised
Otsime särasilmset ja missioonitundega tegevjuhti!
Otsime enda väiksesse kollektiivi ettevõtlikku ja iseseisva tegutsemisega tegevjuhti, kelle jaoks on oluline, et meie ühiskond toimiks ausalt ja korruptsioonivabalt. Järgmiste aastate jooksul on meie prioriteetideks läbipaistev riigivalitsemine, korruptsioonivabad kohalikud omavalitsused, teadlikud noored, aus ettevõtlus ja tõhus vihjeandjate kaitse. Ootame tegevjuhilt visiooni ning tahet, et viia koostöös tiimiga ühingu tegevus ja võimekus uuele tasemele.
Kandideerimiseks saada CV koos 2-3 soovitaja kontaktidega ning üheleheküljelise esseega teemal „Milline roll on Korruptsioonivabal Eestil selles, et Eesti viia korruptsioonitaju indeksis esikümnesse?“ hiljemalt 18. aprillil aadressile info@transparency.ee. Loe lähemalt kodulehelt.
Kuidas tagavad riigid lobitöö läbipaistvuse? Kuula lähemalt järgmisel lobitöö ümarlaual 13. aprillil.
2022. a märtsist maini leiab riigikogus aset kolmest ümarlauast koosnev sari, mille lõppeesmärk on suurendada seadusandliku võimu poliitikakujundamise protsesside läbipaistvust. Üritused toovad ühe laua taha riigikogu, kodanikuühiskonna ja rahvusvahelised eksperdid, et tõsta teadlikkust ning paremini mõista lobitöö ja huvide konflikti ennetamise poliitikaid ja praktikaid poliitikakujundamise tegevustes. Ümarlaudade tulemina arendatakse valitsuse poolt vastu võetud lobistidega suhtlemise hea tava loogilise jätkuna välja konkreetsed soovitused seadusandliku võimule.
13. aprillil saab KVE Facebooki ja Riigikogu kodulehe kaudu jälgida järjekorras teist ümarlauda, kus kuuleme Iirimaa, Soome ja USA lobitööle lähenemise viise ning OECD ja GRECO soovitusi. Vaata kava siin.
Märtsis toimunud ümarlauda saab järgi vaadata siin.
Ümarlaudasid korraldab riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon koostöös vabaühendusega Korruptsioonivaba Eesti ja USA saatkonnaga Eestis.
Mis vahe on sisekontrolli ja siseauditi funktsioonidel kohalikus omavalitsuses?
Kõige lihtsustatumas võtmes on sisekontrolli funktsioon tegevjuhtkonna käepikendus, tihti ka volitustega distsiplinaarmenetluste tegemiseks ja nende raames sanktsioonide määramiseks. Mida sisekontrolli üksus teeb, millest lähtub või kuidas oma tööst aru annab, võib iga organisatsioon ja juht ise otsustada. Siseaudiitori tegevus on aga standardipõhine ning toimib sarnaselt üle maailma. Eesti on audiitortegevuse seadusega terviklikult üle võtnud siseaudiitori kutsetegevuse rahvusvahelised standardid ja eetikakoodeksi. Loe KVE liikme Elsa Leiteni arvamusartiklit Tartu Postimehes.
Transparency International (TI)
Kuidas saame vastu astuda Venemaa agressioonile Ukrainas?
Nüüdseks on Ukrainas toimuva taustal selgelt näha, kui ohtlik on kleptokraatia vaba tegutsemine. Et sellele Euroopas lõpp teha, on Transparency Internationali üleskutse:
- Kiiremas korras identifitseerida ning külmutada korrumpeerunud ametnike ja nendega koostööd teinud eliitide vara;
- Keelata anonüümsed ettevõtted
- Suurendada usaldusühingute läbipaistvust
- Suurendada läbipaistvust ja tõhustada kontrollimehhanisme kinnisvarasektoris
- Avada riskifondide, eraaktsiakapitali ja teiste investeerimisfondide must kast
- Suurendada luksustoodete omandisuhete läbipaistvust
- Keelata nn ELi kuldsed passid ja reguleerida kuldseid viisasid
- Panna tõhusamalt vastutama need professionaalid, kes rahapesule ja muule hämarale kaasa aitavad
- Luua tugevad meetmed varade arestimiseks, konfiskeerimiseks ja tagastamiseks
- Toetada kodanikuühiskonna organisatsioone, iseseisvaid ajakirjanikke, aktiviste ja vihjeandjaid
Loe lähemalt TI kodulehelt.
Teised korruptsioonist
Mõned Venemaa või Valgevene kodanikud, kelle suhtes kohaldatakse sanktsioone või kes oluliselt toetavad sõda Ukrainas, võivad olla omandanud selle korra alusel ELi kodakondsuse või eelispääsu ELi, sealhulgas võimaluse Schengeni alal vabalt ringi liikuda. Nende otseste ohtudega tegelemiseks soovitas Euroopa Komisjon liikmesriikidel ka hinnata, kas Venemaa või Valgevene kodanikelt, kes on seoses sõjaga Ukrainas lisatud ELi sanktsioonide loetellu, tuleks nn kuldse passi korra alusel antud kodakondsus ära võtta. Nagu eelmisest sektsioonist näha, on Läti selleni juba jõudnud. Loe uudist komisjoni kodulehelt.
Mitte ükski riigikohtunik ei pidanud toimingupiirangu rikkumises süüdi mõistetud abilinnapea Valvo Semilarski kassatsioonides küsitut õiguse edasiarendamise seisukohalt vastuseid vajavaks. Siiski on need küsimused – kes on seotud isik, mis on oluline seos, mis vahetu mõju – juristide hulgas väga aktuaalsed, arutleb Tartu Postimehe arvamusartiklis juhtivprokurör Kairi Kaldoja.
Kas rahvusvaheline korruptsioonikohus aitaks süüdlasti vastutusele võtta? Seda ideed on juba aastaid põrgatatud ning nagu rahvusvahelisel kriminaalkohtul, on ka sellel palju skeptikuid, kuid ka pöidlahoidjaid. Siin saab järgi vaadata hiljutist arutelu ja U4 lehel juurde lugeda kohtu idee tagamaadest.