6-7. oktoobrini toimus Vilniuses Transparency Internationali sekretariaadi ning Leedu osakonna eestvedamisel ITK üritus Hacathon, kus otsiti viise avaliku teabe efektiivsemaks kasutamiseks. Üritusel osalesid ka ühingu Korruptsioonivaba Eesti esindajad.
Tänapäeva infotulvas on inimestel tihtipeale keeruline eristada olulist ebaolulisest, kuigi paljud riigid avavad erinevate programmide raames kodanikele järk-järgult oma andmebaase ning jagavad internetis infot majanduslike huvide deklaratsioonidest kuni riigihangetega seonduvani, on erinevates andmebaasides navigeerimine pahatihti keeruline ja aeganõudev.
Ametlike andmebaaside keerukus ja kesine võrreldavus töötavad aga kaudselt vastu kogu teabe avalikustamise eesmärgile – suurendada riigi läbipaistvust ja kodanikkonna teadlikkust.
Hacathon oli üritus, kus otsiti tehnoloogilisi lahendusi peamiselt just sellistele probleemidele.
On alust arvata, et kui ajakirjanikud ja kodanikud saaksid hõlpsalt teada, kui mõni ametnik istub korraga mitmel toolil ning langetab kahtlasena tunduvaid otsuseid, või mõni poliitik deklareerib majanduslikke huvisid seoses ettevõttega, mille käekäigu üle tal läbi poliitika märkimisväärne kontroll on ja mis ebaproportsionaalselt palju hankeid võidab, juhitaks sellisele olukorrale tähelepanu.
Kõrgentatud avalik tähelepanu aitab teadupoolest vähendada rikkumisi ning mõjub korruptsiooniennetuslikult. Seega on avaliku teabe kättesaadavuse kõrval äärmiselt oluline ka selle kasutajasõbralikkus.
Et lugejale paremini seletada, millest konkreetselt juttu, toon siinkohal näite lätlaste probleemist. Üritusel viibinud Läti Transparency Internationali osakonna esindajatel oli probleem seoses riiklike andmebaasidega, mis sisaldavad majanduslike huvide deklaratsioone. Nimelt on Läti andmebaasides olemas küll kümneid tuhandeid deklaratsioone, kuid neid ei saa omavahel võrrelda ning deklaratsioonid tuleb avada ja alla laadida ükshaaval. See muudab näiliselt avaliku teabe aga kodanike ning ajakirjanike jaoks praktiliselt kasutuskõlbmatuks.
Probleemile leidsid kiire lahenduse üritusel osalenud veebiarendajad, kes kahe päeva jooksul suutsid kirjutada programmi ning luua veebirakenduse, mis andmebaasides tuhnimise poolautomaatseks muudab ja ka numbrilisest infost kergesti võrreldavad graafikud tekitab.
Mida see annab? Tegelikult uskumatult palju. Näiteks tuli uue rakenduse testimisel kohe välja asjaolu, et andmebaasist juhuslikult valitud tolliametnik oli igal aastal deklareerinud aina suuremat kogust omatavat sularaha, samal ajal kui tema ametlik sissetulek oli pidevalt vähenenud.
Tuleb tõdeda, et infotehnoloogia ekspertide ning kodanikeühenduste koostöös peitub suur potentsiaal, mis on senini valdavalt kasutamata, kuid koostöö aina tiheneb ning märgata on positiivseid arenguid.
Mida tegime Hacathonil meie?
Ühingu esindajad käisid üritusel kogemusi hankimas ning veebiarendajatega kontakte loomas, et uurida, mida saaks teha ning milliseid tehnoloogilisi lahendusi kasutada Eesti kontekstis. Vihjeks niipalju, et meie esialgsed mõtted liiguvad poliitikute jälgimise suunal.
Vilniuses toimunud kohtumisest võtsid osa Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Gruusia, Portugali ning Keenia kodanikeühenduste esindajad.