Eesti kaitsevaldkonna korruptsiooniriskide süsteemse maandamisega tuleb veel hulganisti tegeleda

09.12.2020
Pressiteade

Täna, korruptsioonivastasel päeval, avaldas Transparency Internationali kaitse- ja julgeoleku ühing riigi kaitsevaldkonna aususe indeksi (Government Defence Integrity Index ehk GDI) tulemused, kus esimest korda hinnati ka Eestit. Kokku 212 indikaatori põhjal sai Eesti tulemuseks 58 punkti 100-st, saavutades hindeks C ehk keskmise riskiga kategooria.

„Kus tuleb Eestil kindlasti paraneda – ja see pole üllatav – on lobitöö läbipaistvuse suurendamine. Eestis puudub täielikult nii karm kui pehme regulatsioon, mis täpsustaks lobitöö olemust. Kaitsevaldkonnas on see aga eriti oluline, sest seal liiguvad suured summad, 20-25% juhtudest väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kaudu, mille terviklikkust avalikkus kontrollida ei saa. Peame meeles hoidma, et korruptsioonirisk kaitsevaldkonnas on ka otsene julgeolekurisk,“ kommenteeris Korruptsioonivaba Eesti ühingu tegevjuht Carina Paju.

Kesk- ja Ida-Euroopa arvestuses on Eesti keskpärane. Sama hinde said näiteks Gruusia, Leedu, Poola ja Põhja-Makedoonia. Regioonis saavutas kõige parema tulemuse ehk hinde B aga Läti.

Indeksis mõõdetakse poliitilise, finantsi-, personali-, operatsiooni- ja hangete korruptsiooniriski. Parimad tulemused ehk hinde B 69 punktiga sai Eesti finants- ja personaliriski maandamise osas, kusjuures innovaatilise praktikana tuuakse välja kaitsevaldkonna investeeringute ja hangete tsentraliseerimist Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse. Halvima ehk hinde E sai Eesti vaid 25 punktiga operatsiooniriski kesise maandamise tõttu –missioonide planeerimisel ja elluviimisel korruptsiooniriskiga süsteemselt ei tegeleta.

Eesti tugevusena võib välja tuua tõhusa korruptsioonivastase seaduse ning sõltumatu kohtuvõimu, mis tähendavad, et ka kaitsevaldkonnas ei ole kuritegu karistamatu ja ennetatakse korruptsioonivorme nagu altkäemaksu andmine ametikoha saamiseks või kaitseväe kohustuslikust teenistusest pääsemiseks, selgub indeksist.

„Eesti tulemustes jääb silma veel kesine ligipääs avalikule teabele. Kuigi kõigile on arusaadav, et julgeolekukaalutlustel on paljud dokumendid, info ja tegevused salastatud, joonistub uuringust välja, et see, miks ja mida mitteavalikuks kuulutada, väärib üle vaatamist. Samamoodi peaks kaitse-eelarve olema detailsem ja arusaadavam. Nagu hiljutisest Justiitsministeeriumi analüüsist selgus, siis on liigne ja kergekäeline dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks kuulutamine probleem ka mujal avalikus sektoris,“ lisas KVE tegevjuht.

Kindlasti tuleb järgmise aasta lõpuks vastu võetava teavitaja kaitse seaduse pinnalt luua regulatsioon mh kaitse- ja julgeolekuasutustele, kus tegemist võib olla äärmiselt tundliku informatsiooni ning kõrgema riskiga kui enamikes muudes asutustes ja organisatsioonides. 

„Peame tagama, et ka sellises olukorras oleks võimalik konfidentsiaalselt ja tagakiusamist vältides rikkumistest teavitada,“ tõi Paju välja.

GDI täna ilmunud tulemustega saab tutvuda raportis: https://ti-defence.org/publications/defence-sector-corruption-governance...