Koroonavaktsineerimine venib ja eelmisel nädalal tabas seda tagasilöök, kui selgus, et Pfizeri vaktsiinitarned viibivad. Seda tähelepanuväärsem on "Pealtnägija" kätte jõudnud kirjadest nähtuv, et Valga haigla juht ja Reformierakonna liige Margus Ulst pakkus vaktsiini väljaspool järjekorda oma Rotary klubi vendadele, kelle hulgas on palju prominente.
Kuigi ministeerium ja terviseamet said vaktsineerimiskava eiravale plaanile jaole ning eliidi vaktsineerimine althõlma jäi ainult katseks, uuris "Pealtnägija" – kuidas sai haiglajuht teoorias range järelevalve all vaktsiini üldse sellisel moel pakkuda.
Valga haigla juht, 59-aastane Margus Ulst oli varem Tartu Ülikooli kliinikumi ülemarst ja juhatuse liige, kes kuulub ka Reformierakonda ja kandideeris partei nimekirjas kohalikel valimistel Tartus. Ühtlasi on Ulst Tartu Rotary klubi pikaaegne liige, mille eesmärk kodulehe andmetel on "hoida kõrgel ühiskonna teenimise ideaale." Tema klubivennad on Eesti eliit. Rohkem kui 60 liikme hulgas on näiteks endine peaminister Andrus Ansip, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis, hotelliärimees Verni Loodmaa, ettevõtja Neinar Seli, Tallinki juht Paavo Nõgene, aga ka meditsiinivaldkonna tegijad Peep Pree, Andres Metspalu, Arvi Vask, Andrei Sõritsa ja ka Tartu linnapea, Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige Urmas Klaas.
Kaks nädalat tagasi said klubiliikmed Valga haigla juhist Ulstilt pakkumise vaktsineerida. Ulst kirjutas: "Orienteeruv vaktsineerimise aeg on teisipäevast reedeni Tartus Turu tänav 2, väljaspool tervisekeskuse tööaega. S.o õhtupoolikul alates kell 18-st."
Ettepanek oli seda tähelepanuväärsem, et esimesed doosid manustati Eestis kaks nädalat ja Valga haiglas ainult kaks päeva varem. Valitses vaktsiinipõud ja kõik käis palju räägitud range kava kohaselt, mis põhineb eesliini ja riskirühma kuulumisel, kuhu Rotary klubi ei kvalifitseeru.
Kuigi juba pakkumine väljaspool tööaega kaitsepookida oli kõnekas, Ulst jätkas: "Vaktsineerimise viib läbi väljaõppinud õde klubi meedikute toetusel." Ulst täpsustas, et riskirühma loetakse peamiselt üle 65-aastaseid, aga ka "muudel põhjustel" ning palus "töö paremaks planeerimiseks" saata soovijate nimed ja isikukoodid juba järgmiseks päevaks.
Ulst möönis "Pealtnägijale", et ta uuris Tasku tervisekeskusest, kas on võimalik ruume kasutada väljaspool tööaega ja selle loa ka sai.
Ulsti kiri läks algul Tartu Rotary presidendi Tõnu Loogi postkasti. Ülikooli kliinikumis arstina töötav Loog edastas selle 27 minutit hiljem üldlisti, kus seda näevad nii endine peaminister, hulk tuntud reformierakondlasi, rektorid, arstid ja teised klubikaaslased. Füsioloogia osakonna üldarst Loog kirjutas ka omapoolse saatesõna: "Hääl meelel edastan hea klubivenna Marguse initsiatiivi, mille leiate altpoolt. Palun avaldage oma soov ASAP, ehk võimalikult kiiresti, saates nimi ja isikukood Rotary klubi e-mailile."
Loog selgitas "Pealtnägijale" telefonis, et kirja edastamine oli mõeldud info kogumisena. "Ma sain aru, et võib tekkida selline võimalus, et midagi läheb raisku ja ma, teades ise ka, kokku puutudes nende haigetega, ma saan aru, et iga doos on väga vajalik ja kui me saame selle riskirühmale anda," kommenteeris Loog.
Taunimise asemel jõudsid kiiremad klubivennad end juba vaktsineerimisele kirja panna, aga džentelmenid nimesid ei nimeta. Alles kümme tundi pärast pakkumist tuli listi esimene kriitika, kui klubi liige ja erakliiniku Medita omanik Kristo Ausmees avaldas imestust ja nördimust.
"Ma arvan, et dr Ulsti ja hr presidendi kirja ei oleks pidanud olema. Mina pole eetika ja moraali hindaja, aga need kirjad tuletavad mulle meelde dr Bernatski perioodi. COVID vaktsineerimine on riigi püsimise küsimus, mitte üksikisikute, sotsiaalsete suhete jms teema," ütels Ausmees.
Ühelt poolt kutsus Ausmees klubivendi mõtlema eesliini töötajatele, aga teisalt on häiritud, et samal ajal, kui riikliku haigla juht pakub süsti kamraadidele, ei ole erakliinikud, näiteks hambaarstid veel vaktsiini isegi saanud. Ühes teises kirjavahetuses ütles tohter otsesõnu, et Valga haigla juht tegeleb vaktsiinide musta turuga. Ausmees andis vihje ka vastutavatele ametkondadele.
Ajakirjaniku küsimusele, kas patsiendid, kes oleks süsti saanud, oleks olnud ka ametlikult vaktsineeritavatena kirjas, vastas Ulst: "Vaktsineerimise teatised oleks ikka teinud haiguslukku, nii et kui kahtlustada, et seal mingisugune müügiakt või mingi mustakt, mahakandmine toimus, siis ei! See oleks sisse kantud ja kordusvaktsineerimine, oleks täpselt samamoodi võinud seda teha."
Ulst möönab ka, et see jätab mulje omamehelikust, althõlma vaktsiini pakkumisest. "See jätab jah ja tunnistan ausalt, et see selgus, et esimesel päeval juba saime aru, et see ongi halb mõte."
7. jaanuari tööpäeva lõpuks oli asi jõudnud sotsiaalministeeriumi asekantsleri Maris Jesse lauale, kes keelas ühemõtteliselt haiglajuhi isetegevuse: "Valga haigla juhil ei ole õigust hakata korraldama Rotary klubi liikmete vaktsineerimist enda poolt defineeritud riskigrupi määratluse alusel".
Tartu Ülikooli Kliinikum, mille alla Valga haigla kuulub, algatas eelmisel nädalal sisekontrolli ja Ulst saabus "Pealtnägija" kaamera ette otse selle koosolekult. Ta möönis ühelt poolt, et tagantjärele näeb asi halb välja, teisalt siunas Ausmeest, kellel olevat ministeeriumisse pealekaebamiseks peidetud motiiv.
"Jah, see oli, see on, tunnistan, niimoodi optiliselt vaadates tõesti halb, halb mõte, aga see, kuidas klubivend jällegi kasutas seda oma isiklikes huvides ja ma ütlen, see on jälkus kuubis!"
"Ega ma ei teadnudki, et tal on probleem oma kliiniku töötajate vaktsineerimisega. Oleks ta seda öelnud, milles küsimus! Ma oleks leidnud võimaluse aidata, kui tarvis, kui võimalik."
Isegi kui ettepanek sõpru vaktsineerida tehti mõtlematult ja jäi ainult katse staadiumisse, on suur küsimus, mille arvelt Ulst sai üldse seda reklaamida? Teoorias peaks iga doos olema rangelt arvel. Ulstil on kaks selgitust. Esiteks näitas esimeste päevade kogemus tema sõnul, et üle 300 töötajaga Valga haiglas ei ole nii palju vaktsineerimishuvilisi kui algul arvati.
Teiseks tuleb mängu nn kuues doos. Nimelt jagub Pfizeri ampullist ametlike juhiste järgi viieks doosiks, aga hoolika lahjendamise ja mõõtmise korral saab tegelikult kätte ka kuuenda. Ent jääb ebaselgeks, miks pakkus haiglajuht väidetavat ülejääki prominentsetele sõpradele, mitte näiteks mõnele Valgamaa hooldekodule
"See kuues doos on off label ja niiöelda omal vastutusel, et kui mõni patsient teatas, et sai niiöelda pära ja kaebaks, siis oleks sel hetkel tükk tegemist. Nüüd on kõik olukord muutunud ja asjad ei ole enam niimoodi," selgitas Ulst.
Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule kinnitab, et ka kuues doos on siiski mõeldud samadele vaktsineerimiskavas olevatele inimestele. "Sisuliselt ei ole vahet, kas saad viienda, kuuenda või esimese doosi, see on ju kõik seesama vaktsiin."
Tervishoiujuhid ja -ametnikud, kes samal ajal pidid tegelema uudisega, et Pfizeri tarned on takerdunud, kinnitasid kommentaarides "Pealtnägijale", et see skandaal ei ole sääsest elevandi tegemine. Vaktsiin on praegu paraku ülidefitsiitne ja iga süst peaks olema hästi kaalutud.
Vaata "Pealtnägija" saatelõiku ERRis.