Riigifirmadel jääb täna puudu eesmärkidest, kompetentsetest nõukogudest ja läbipaistvusest.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kolmeliikmeline töörühm eesotsas Erkki Raasukesega pani kirja rea ettepanekuid, kuidas riigifirmasid paremini juhtida ja kuidas ettevõtetes osalusi omav riik saaks aktsionärina firmade potentsiaali täielikult ära kasutada. MKM-i nõunik Erkki Raasuke, majandusanalüüsi peaspetsialist Regina Raukas ja AS-i Smartcap õigusnõustaja Antti Perli jõudsid aruteludokumendis järeldusele, et riigi äriühingute tegevuse efektiivsemaks muutmiseks ja neile selgete eesmärkide seadmiseks tuleb luua firmadele ühtne valdusfirma ehk omandusüksus, mis juhiks riigiettevõtteid tõhusamalt ning toodaks neile kuni 100 miljonit eurot ehk 20% suuremat kulumieelset ärikasumit (EBITDA).
Töörühma sõnul tuleks lisakasum kolmest suuremast muutusest – selgete eesmärkide seadmine, mõistlikumad investeeringud ja juhtimiskvaliteedi tõus. „Poolteist aastat tagasi nägime, et investeeringute plaanid olid mahtudelt ebamõistlikult suured ja paigutatud ühele ajale. Ma ei ütle, et nad on sisult ebamõistlikud, aga kui enamik riigifirmasid on taristu tüüpi, majandus seisab, rahvaarv ei kasva ja samas näeme plahvatuslikku investeeringute kasvu, siis on see liialdus,” rääkis Erkki Raasuke Ärilehele. „15–20% kasv on hinnanguline, aga ma tunnen end selle numbriga mugavalt. Seda ei ole muidugi lihtne saavutada, vaid see nõuab suurt tööd.”
Sõber nõukokku ei sobi
Omandusüksuse olulisemaks tööks eesmärkide sõnastamise kõrval oleks nimetada riigifirmade nõukogu liikmeid. Dokumendis kritiseeribki töörühm suurel määral just praeguseid äriühingute nõukogusid ja nende koosseise, sest liikmete valik on liiga tihti ebaselge, avalikkusele põhjendamata ja arusaamatu eriti juhul, kui tegu ei ole oma ala eksperdiga. Kui erinevatest erakondadest määratakse nõukogudesse lihtsalt erakonna esindajad, on juhtunud, et tulemuseks on koostöövõimetu nõukogu, sest poliitiline kemplus jätkub ka äritasandil. Probleem on ka nõukogu liikmete tasustamisega, on näha, et praegused sümboolsed tasud ei motiveeri inimesi liigselt äriühingule aega kulutama ja teistele kohustustele eelistama. „See vajab mõtlemise ja suhtumise muutust kogu ühiskonnas, et nõukogusse ei määrata oma sõpru, vaid et tõesti on tegu selle ala professionaaliga,” selgitas Raasuke. „Tasustamise puhul peame aru saama, et me ei saa inimestele maksta alla n-ö turuhinna, aga neid tasusid on vaja põhjendada. Erasektoris on meil juba hästi välja kujunenud süsteem, nõukogu liikme positsioon, mida ostetaksegi sisse.”
Ka riigikontroll märgib oma värskes auditis „Riigi osalusega äriühingute majandamise korraldus”, et riigi äriühingute nõukogude töö on läbipaistmatu ning juhid ja nõukogu liikmed soovivad samuti suuremat selgust firma eesmärkides või dividendipoliitikas.
Valdusfirma loomise ettepaneku juures rõhutas Raasuke, et omandusüksus ei pea tingimata enda alla koondama kõiki 38 riigi osalusega ettevõtet, vaid need tuleks jaotada kahte leeri – äriühingud, millel domineerib avalik huvi, ja äriühingud, mis on turupõhised. Neid saab klassifitseerida erinevate tunnuste alusel (vt skeem), aga lõpuks taandub ikka kõik poliitilistele valikutele. „Näiteks Eesti Energia on nii seda kui ka teist ja see ongi just defineerimise küsimus. Arvan, et seal on vähene avalik huvi, samas on tal täita teatud roll energiaturvalisuses,” tõi Raasuke näite.
KOMMENTAARID
Heiti Hääl
ettevõtja
Riigi ettevõtteid valdavad valdusfirmad tegutsevad paljudes riikides, näiteks Kasahstanis on katusfirmaks omalaadne fond või aktsiaselts. Eesti riigifirmade juhtimises tuleks tagada, et nõukogudesse satuksid asjatundjad, mitte aga inimesed parteilise kuuluvuse järgi. Kuna aga nõukogudes ei maksta nii suurt tasu, et parimaid asjatundjaid just raha eest kaasata, siis võiks tõepoolest tekkida ühine haldusfirma, mida juhib nõukogu tasemel omalaadne jõukate Eesti inimeste klubi. Kui Erkki Raasuke kavandab midagi sellist, siis ma arvan, et ta on õigel teel.
Kaja Kallas
riigikogulane
Riigi äriühingute parema majandamisega võidame ja säästame maksumaksja raha ja kui see muuta läbipaistvamaks, võidab sellest ka majandus tervikuna. Kui samas valdkonnas tegutsevale erakapitalil põhinevale ettevõttele on selge, et riigiettevõtted tegutsevad ausatel alustel, siis on neil ka suurem kindlus investeerida oma valdkonda. Kompetentsi peaks jätkuma ja kui mõtleme, et Eesti inimesi on laiali üle maailma, siis ehk saaks väljaspool Eestit omandatud kogemust just meil kasutada? Ka tasude suhtes peab mõtlema, et kui loodav üksus tõesti aitab riigil säästa miljoneid, siis ei peaks olema kahju juhte õiglaselt ja hästi tasustada.
Indrek Neivelt
pankur
Riigiettevõtete juhtimisse on vaja väga jõuliselt tuua kompetentsi: see puudutab nii nõukogusid kui ka juhatusi. Meie ettevõtted on väga suure regionaalse potentsiaaliga, kuid nõrga juhtimise tõttu me ei suuda seda avada. Me peame ettevõtete juhtimise juurde tooma rohkem välismaalasi. Kui juhatustesse on neid kehvema palga ja karjäärivõimaluste tõttu keerulisem tuua, siis nõukogudesse peaks neid olema võimalik tuua. Palju räägitakse Eesti Energia börsile viimisest. Kui te võrdlete Eesti Energia ja näiteks Fortumi juhatusi ja nõukogusid, siis kelle aktsiaid te ostaksite? Mina näiteks olen Fortumi väikeaktsionär. Eesti Energia aktsiaid ma praeguse seisuga ei ostaks. See küsimus puudutab samamoodi sadamaid, raudteed ja kõiki teisi riigile kuuluvaid firmasid.
Jüri Mõis
ettevõtja
Kogu maailm liigub praegu ratsionalismi kursil, mistõttu igal pool koonduvad väiksemad organisatsioonid suurematesse. Võib-olla polegi vaja luua nüüd ühte suurt holding’ut, sest ka Eestis lähevad asjad tasapisi iseenesest selles suunas. Näiteks Tallinna ühistransport, kus hiljuti olid eraldi bussi-, trammi- ja trollipark, kes hästi läbi ei saanud, kuid nüüd tegutsevad organisatsioonid koos . Suurfirma peamine eelis on see, et ta saab palju odavamalt laenu võtta. Holding’u loomise järel tuleks loogilise sammuna börsile minek. Riik ei kaota oma ettevõtteid börsile viies kontrolli oma firmade üle. Kuid seda on vaja säilitada mitte iga hinna eest, vaid ainult nii kaua, kui sellest kasu tõuseb.