Keskerakonnast aasta tagasi partei rahastamisprobleemide tõttu lahkunud Rainer Vakra ütleb, et nimetatud partei eeldab, et liikmeks astunu on müünud oma hinge ja kohustub tegema kõike, mida ülalt öeldakse.
"Vastu saab kindla toe ja lootuse, et olenemata sellest, et kui pädev on ta oma ametis, olenemata sellest, mis on tema haridus, saab ta olla kõrgel positsioonil, saab nautida kõike seda, mis selle positsiooniga kaasas käib," selgitas Vakra saates "Aktuaalne kaamera" nädalalisas.
Hoolimata meedias aeg- ajalt lahvatavatest skandaalidest riigi ja kohalike omavalitsuste ametnike politiseerimise kohta, on vähem juureldud selle üle, mida taoline ametnikkonna politiseerimine endaga kaasa toob.
Riigikontrolör Mihkel Oviir ütleb, et poliitiline ametnik ei vaata enam, keda ta peaks teenindama. "Ta peaks teenindama Eesti rahvast, teenindama Tallinna elanikke, aga ta vaatab seda, et ta teenindab oma parteid, ta peab olema selleks, et partei oleks temaga rahul."
Avalikku hüve pakkuvate isikute politiseerimise temaatika on õhus olnud vähemalt kümme aastat ja puudutanud lisaks ametnike politiseerimisele ka koolidirektorite ning maavanemate parteistumist.
"Praegu võime öelda, et Eestis ei ole ühtegi apoliitilist maavanemat. Aga kõige hullem on see, et kuidas ta teostab järelevalvet? Järelevalve on siis ühesõnaga oma erakonnakaaslaste juhitud omavalitsuse üle," selgitas Oviir probleemi olemust.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees, vandeadvokaat Jaanus Tehver ütleb, et kui ametikohad on politiseeritud, ei vaevu paljud võimekad inimesed avalikku teenistusse kandideerima.
"Järelikult piltlikult öeldes see inimkapital, kes Eesti riigi ja siis ka kohaliku omavalitsuse hüvanguiks võiks töötada, aheneb ja see personaalne võimekus Eesti riigi ja kohalike asjadega tegeleda langeb," lausus Tehver.
Oviir lisas, et ametnike politiseerimine toob endaga kaasa korvamatu kahju ja ta ongi toonud kahju kogu Eesti haldussuutlikkusele.
Tallinna Ülikooli üldpolitoloogia lektor Tõnis Saarts ütleb, et ametnike politiseerimise juhtum Keskerakonnas pole tegelikult midagi sellist, mida Eesti poliitikas varem nähtud ei ole.
Laiemas perspektiivis on see tema sõnul erakondade kokku kasvamine riigiga ja erakondade püüd koloniseerida riigi ressursse ja riiki.
Erakondadele tähendab ametnikkonna politiseerimine võimalust kasutada ametkondlikku ressurssi oma huvides. See annab neile teiste ees konkurentsieelise.
Tõnis Saarts lisab, et magusate ametikohtadega saab premeerida näiteks lojaalseid parteiaktiviste ja vaigistada erakonnasisest opositsiooni.
Kontroll ametnikkonna üle tagab tema sõnul ka selle, et ametnikud ei hakka parteipoliitika läbiviimisele vastu töötama. Ühiskonnas võib aga liiga sügavale ulatuv ametkonna politiseerimine tekitada vastureaktsiooni.
"Inimesed tunnetavad seda, et avalik sektor, ametnikkond, poliitiline eliit on väga korrumpeerunud, nad on sellega rahulolematud," selgitas Saarts.
Sel pinnal võivad esile kerkida radikaalsed populistlikud parteid, kes kustuvad üles olukorda lahendama.
Saartsi hinnangul oleks seega vaja tõsist avalikku diskussiooni, kuhu maani võib minna ametnike politiseerimisega, millised peaksid olema ametnike ja poliitikute suhted ja mil määral üldse erakonnad võivad kasutada administratiivseid ressursse.
Allikas: ERR