Vaher operatsioon "Maarikast": kuritegeliku ühenduse juhil oli kolm identiteeti

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher märkis, et täna avalikustatud dokumendipetiste lugu on varjatult uuritud operatsiooni "Maarika" käigus, kus nn peakangelasel ehk kuritegelikku ühendust juhtinud Maarikal endal näib olevat kolm erinevat isikukoodi.

PPA peadirektori sõnul kestis varjatud operatsioon nimega "Maarika" seitse kuud. Operatsioon sai nime selle järgi, et kuritegeliku ühenduse liider, 65-aastane naine nimetas end Maarikaks. Tänaseks on Vaheri sõnul teada, et nn Maarika omab kolme identiteeti. "Mis tähendab seda, et DNA on küll üks, aga isikukoode on nn Maarikal kolm," rääkis Vaher "Aktuaalsele kaamerale".

"Operatsioon "Maarika" läheb edasi," kinnitas ta.

Vaheri sõnul töötas võrgustik nii, et juht juhtis võrgustikku läbi kahe inimese. Kuritegeliku ühenduse juht ei kohtunud kunagi kliendiga, kõik toimus varjatult. Kohtumisi ei peetud avalikes kohtades. Tänane uurimine näitab Vaheri sõnul, et nn Maarika lõi võrgustiku ise ja otsis võimalusi teenida elatist. See oli tema töö.

Vaher märkis, et inimesed, kes kasutasid ebaseaduslikku võimalust saada võltsitud dokumentide abil kas kodakondsust või elamisluba, on üldiselt pärit kolmandatest riikides. "Jah, on ka osad inimesed, kes on Eestis elavad nn halli passi omanikud, aga täpse arvu me saame öelda alles hiljem," lausus ta ja täpsustas, et avalik menetlus on kestnud alles kaks päeva.

Politsei ei ole peadirektori sõnul saanud oma tööd veel täies mahus teha, kuna nad pidid oma tegevust varjama. "Kuritegelik tegevus oli üsna hästi konspireeritud. Näiteks ka PPA töötajad, neli tükki, nad ei teadnud oma kolleegidest, kes samas võrgustikus töötavad, mitte üks sõna. Igaüks arvas, et tema ainult teebki ja tema seda elatist ainult teenibki sellisel viisil," tõi Vaher välja.

Vaher rõhutas, et Eesti kodakondsus on väärtus omaette, mida tahetakse saada. "Teine asi, mida ei tohi siin ära unustada, on see, et kuritegelik ühendus aitas võltsida või korraldas võltsimisi muude dokumentide osas, näiteks juhilubade jaoks, tervisetõendid, keeledokumendid. Nii et küsida võib laiemalt – kui palju töötab neid inimesi erinevates ettevõtetes, kus tegelikult on võltsitud haridusdokument näiteks?" tõdes ta.

PPA peadirektor selgitas, et kuritegelik ühendus pakkus oma nn teenust laiemalt. "Meil on olemas siin episood, kus võib öelda, et kodakondsus oli nagu maasikas tordi peale. Et eesmärk oli saada ikkagi tööle. Selleks oli vaja eraldi dokumente, näiteks haridust tõendavat dokumenti, näiteks keeledokumenti ja hiljem tekkis võimalus, et miks mitte võtta ka kodakondsus. Nii et küsimus on kindlasti laiem," leidis Vaher.