Pettuste tabamine viib nõiaringi, sest omavalitsused ise järelevalvet ei tee ja ettekirjutusi ei täida.
Viimastel aastatel on kohtulahendini jõudnud mitu juhtumit, kus valla või linna sotsiaaltöötaja on toetuseks mõeldud rahaga nihverdanud ja ajapikku tuhandetele eurodele käpa peale pannud.
Põhiline, millega nihverdatakse, on toimetulekutoetus. Kuigi toimetulekupiir on Eestis suhteliselt madal – 130 eurot kuus inimese kohta –, ulatuvad toimetulekutoetusena väljamakstavad summad üle Eesti miljonitesse. Näiteks eelmisel aastal kulus toimetulekutoetuse maksmiseks 15 miljonit eurot.
Viimane jõustunud kohtuotsus pärineb Saaremaalt, kus Pihtla valla sotsiaalnõunik tunnistati süüdi ligi nelja tuhande euro omastamises. Sotsiaalnõunikuna töötanud Anne Lõhmus võltsis toimetulekutoetuse otsuseid ja allkirju inimeste nimel, kes ise selleks tegelikult soovi ei avaldanudki.
Petetud on ka inimesi, kes vajavad toetust, kuid kel pole pangakontot. Sellepärast liigub arvestatav osa toimetulekutoetusi sularahas, mida on mõistagi keeruline jälgida. Kuigi ametnikel on kohustus iga tehing dokumenteerida, oskavad nad ka hästi võltsida.
Politsei- ja piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo Lääne talituse juhi Mehis Metsa sõnul peab olukorra parandamiseks toetuste maksmisel kasutama nii vähe sularaha kui võimalik. „Me mõistame, et päris nulli pole seda võimalik viia, kuid sularaha kasutamine nõuab omavalitsuselt tõhusamat kontrolli,” ütles ta.On ka näiteid, kus ametnik on kuritarvitanud oma eluga mitte toime tuleva inimese pangakaarti. Eelmise aasta oktoobris mõistis kohus süüdi Roosna-Alliku endise abivallavanema Maret Põdra, kes oli määratud erivajadustega lapse eestkostjaks ning tegi tema kontolt tuhandete eurode eest ülekandeid oma kontole ja tasus isiklikke arveid. Seega, kuigi pangakaart teeb tehingute jälgimise lihtsamaks, ei vähenda see raha kõrvalepanemise või kaardi enda tarbeks kasutamise riski.
Ühtlasi tuleb Metsa arvates kindlasti panustada sotsiaaltöötajate koolitamisse, sest mitmel juhul ei teadnud ametnikud põhilisi nõudeid. „STAR-programmi, kuhu ametnikud toetuste andmeid sisestavad, tuleb peale kulude märkida ka tulud. Neil on kohustus kontrollida ka võimalikke sissetulekuid, näiteks paluda pangaväljavõtteid, kuid mitmel juhul olid need tegemata,” selgitas Mets.
Linn vilistas ettekirjutusele
Pärnumaal Sindi linnas lõpetati hiljuti kriminaaluurimine sotsiaalnõuniku kohta, keda kahtlustati valedel alustel toimetulekutoetuse maksmises. Sindi linnapea Marko Šorini sõnul oli toetust saanud inimestel selleks õigus, kuid segadus tekkis paberimajandusest.
Kui juhtub, et sotsiaaltöötaja pole aus, peab kohalikul omavalitsusel korruptsioonikuritegude büroo Lääne talituse juhi sõnutsi olema süsteem, kuidas seda kontrollitakse. Šorin nentis, et linnal pole lihtne ise järelevalvet teha. „Tegemist on isikuandmetega, millele teistel isikutel on väga piiratud juurdepääs,” põhjendas ta järelevalve keerukust.
Omavalitsuse tegevusel peab silma peal hoidma maavalitsus. Pärnu maavanem Kalev Kaljuste tunnistas, et Sindi linnavalitsus nende ettekirjutusi ei täitnud.
JÄRELEVALVE TEGIJA VÕIB MUUTUDA
Rait Kuuse, sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler
Sellised juhtumid on kahetsusväärsed ja õigustuse otsimisele ei tohi aega raisata. Tegemist on eelkõige eetilise küsimusega, kuid ühtlasi näitavad need juhtumid meile kätte praeguse kohaliku ja maakonna tasandi järelevalvesüsteemi nõrkused ja vead. Meil on kavas koondada maavalitsuse järelevalve roll regionaalreformi käigus sotsiaalkindlustusametisse. See tagab killustatuse vältimise ja on ka kohalikele omavalitsustele nende töös toeks.