Erakondade võlad ei tähenda iseenesest korruptsiooniohtu, vaid kõik sõltub ikkagi sellest, kui kindel on kontroll erakondade rahastamise üle, arvas politoloog Tõnis Saarts.
Reklaamiagentuur Idea, mis tegi Keskerakonnale europarlamendi valimiste eel reklaamitööd, lasi maksmata jäänud raha tõttu arestida Keskerakonna kontod. Europarlamendi ja kohalike omavalitsuste valimistest on jäänud suured võlad ka teistel erakondadel, mida on peetud korruptsiooniohuks.
"Valimiskampaaniad muutuvad üle maailma järjest kallimaks juba seda ainuüksi seoses meedia arenguga ja erinevate võimalustega. Rahamured kimbutavad sellest tulenevalt peaaegu kõiki suuri erakondi ja seda mitte ainult Eestis. Viiskümmend aastat tagasi aitas sellest, et kleepisid oma plakati üles, aga tänapäeval sellest enam ei piisa," rääkis Tõnis Saarts ERR-i uudisteportaalile.
Saartsi sõnul on küsimus erakondade rahastamisest üleüldine probleem, mis mingil määral on vaidlustemaatika kõikides demokraatlikes riikides. Kirikut keset küla on tema arvates selles küsimuses raske ehitada.
"Kas korruptsioonioht reaalselt eksisteerib, sõltub sellest, milline on kontroll erakondade rahastamise üle ja kui tõhus see on. Eesti puhul ei saa muidugi öelda, et see oleks olematu või väga nõrk – erinevalt mõnest naaberriigist, nagu Läti, kus tõhusat järelvalvet ei ole siiamaani," nentis Saarts.
Politoloogi sõnul ei saa ometi ka Eesti puhul rääkida mingist ideaalolukorrast. Valitsuses heaks kiidetud eelnõu kohaselt hakkaks erakondade rahaasju edaspidi kontrollima vabariigi valimiskomisjon, kelle kompetents ja ressursid pole järjepideva ja tõhusa järelvalve teostamiseks kindlasti piisavad. Kuna erakondade rahastamise üle vaidlused jätkuvad, on situatsioon endiselt määramatu, kuigi samas suur osa rahast tuleb parteidele endiselt riigieelarvest.
"Nii või teisiti on erakondadel paratamatult kiusatus võtta ressurssi mitte ainult neist vahenditest, mis on eraldatud riigieelarvest, vaid ka kõrvalt. Jällegi on siin võtmeküsimuseks, kui tugev on sel juhul kontroll riigieelarvevälise rahastamise üle," märkis Saarts. "See, kas keegi on võlgades või mitte, ei pruugi iseenesest korruptsiooniohtu tekitada, kui reeglid on kindlad ja paigas, nii et erakondadel ei teki kiusatust neid rikkuda."