Reinsalu: lobihuvide valgustamiseks ei piisa üksnes bürokraatlikust registrist

Eestis on lobitöö senini reguleerimata ja varasemad algatused ei ole tulemuseni jõudnud. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on probleem reaalne, kuid lihtsalt bürokraatlikku ja deklaratiivset registrit ei ole mõtet luua ning ta kavatseb selle teema arutamiseks lähiajal riigikogu korruptsioonikomisjoniga kohtuda.

Aastavahetuse eel parteidele suurettevõtjate poolt tehtud 800 000 euro suuruse annetuse valguses tõstatus taas küsimus, kas lobitöö vajaks Eestis täpsemat reguleerimist, nagu seda paljudes riikides tehakse. Näiteks Euroopa Liidu läbipaistvusregister hakkas tööle 2011. aastal ning sinna on end kirja pannud Euroopa Parlamendis ja Euroopa Komisjonis tegutsevad huvigrupid.

Eestiski on regulatsioonide loomise vajadusest räägitud ning Kristen Michal kavatses 2012. aastal justiitsministrina luua lobiregulatsiooni, mis puudutanuks eelkõige isikuid, kes tasu eest esindavad klienti­de huve avaliku võimu juures. Valmis sellega aga ei jõutud.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles ERRile, et ministeerium on lobistide registri teemat hinnanud ja esitanud oma seisukohad riigikogu korruptsioonikomisjonile, et komisjon kaaluks parlamendi lobiregistri ja lobireeglite määratlemist. Viimast on nõudnud ka Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane komisjon GRECO.

"Eesti riigi juhtimise jaoks on läbipaistvus oluline lisaks ennekõike majandushuve puudutavale seadusandlusele ka meie julgeolekupoliitilise olukorra tõttu, et tõrjuda vaenuliku välisriigi kontrolli all olevaid huvirühmi või ärihuve," kinnitas minister. "Seetõttu on lobihuvide suurema valgustamise probleem Eesti jaoks tegelikkuses reaalne".

Samas leiab Reinsalu, et lihtsalt bürokraatlikku deklaratiivset registrit, kus tegelikke seoseid ei ole võimalik tuvastada, pole mõtet teha.

"Kavatsen lähiajal selles küsimuses kohtuda riigikogu korruptsioonikomisjoniga. Tähtis on, et huvirühmad või elukutselised huvide esindajad, kes saavad majanduslikku kasu, peaksid avaliku võimu mõjutamisel olema valmis ka avaldama, millised nende majandushuvid on ning kes neid taolistes aktsioonides rahastab, kui nad seda oma raha eest ei tee," lausus ta.

Reinsalu märkis, et Euroopa Liidus kavatsetakse laiendada lobiregistri reegleid lisaks komisjoni ja parlamendi lobistide registreerimisele ka Euroopa Nõukogu sekretariaadile. Seda algatust toetab ka Eesti.

Kukk: reeglid tooks selguse, kus on piir lobitöö ja keelatud mõjutamise vahel

Valitsus- ja korporatiivsuhete agentuuri Miltton Nordics juhtivpartner ja endine Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles, et nii ametisikutele kui huvigruppidele, sealhulgas lobistidele peab olema selge, mis on lubatud ja mis mitte, ning seetõttu on Reinsalu soov kaaluda lobireeglite kehtestamist tervitatav.

"Lobireeglite kehtestamine seaduse tasemel looks selguse, kust jookseb piir demokraatlikus riigis lubatud tavapärase lobitöö ja mittelubatud mõjutamise vahel. Regulatsioon ei peaks endas sisaldama ainult registri pidamise kohustust, seadusandja võiks kaaluda ka täiendavaid meetmeid, et õigusloome mõjutamine maksmimaalselt avalik ja avatud oleks - näiteks kohustus kohtumisi lobistidega registreerida," pakkus Kukk välja.

Tema hinnangul võiks lobireeglid puudutada lisaks parlamendis toimuvale kogu õigusloome protsessi ministeeriumitest linnavalitsusteni.

Euroopa Liidu dokumentide kohaselt on lobitöö demokraatlikus ühiskonnas õiguspärane ja vajalik tegevus, mille eesmärk on mõjutada poliitikakujundamist ja otsustamisprotsessi, ilma et avalik võim pruugiks saada sellest kasu või hüvesid.