Möödunud nädalal jõustus Harju maakohtu otsus, millega mõisteti süüdi seitse meest, keda süüdistati rahapesus ja organiseeritud kuritegeliku ühenduse asutamises. Juhtum on seda huvitavam, et kurjategijate tegevus käis üle riigipiiride ning uurijad tegid võrgustiku tabamiseks koostööd Põhjamaade ja teiste Balti riikide kolleegidega.
„Minu hinnangul on tegemist äärmiselt mahuka kriminaalasjaga. Tänapäeval on enamik maksukuritegusid ja rahapesukuritegusid väga keerulised ning kuna need on piiriülesed, siis enam ei piisa sellest, kui menetlustoiminguid tehakse ainult Eestis. Antud juhul oli isikute kontrolli all mitmekümneid ettevõtteid mitmes välisriigis ning see hõlmas tohutu suurt isikute ja ettevõtete arvu, mis tegigi sellest väga mahuka ja keeruka kriminaalasja,” sõnas asjaga tegelenud ringkonnaprokurör Stella Veber.
Sisuliselt seisnes süüdimõistetud grupeeringu tegevus selles, et nad pesid Eestis raha ning üritasid Soomes ja Rootsis maksupettustega saadud raha mitme varifirma kaudu legaalseks muuta. Väärismetalliäriga tegelenud grupp tekitas plaatinat, kulla ja hõbedaga tehtud tehingutelt Soome ja Rootsi riigile vastavalt üle kahe ja üle nelja miljoni euro kahju. Peale selle tuvastati 1,2 miljoni euro suurune rahapesu.
„Juhtum iseloomustab hästi seda, et maksupettuste ja -kuritegude toimepanek on muutunud Eestis üha riskantsemaks. Kuritegelike gruppide tegutsemist iseloomustab ülim konspireeritus ja suures ulatuses tekitatakse kahju Eesti asemel hoopis lähiriikides. Samuti on välismaal maksukahju tekitamine seotud ka Eestis teatud valdkondades pöördmaksu kehtestamisega, seda trendi on pärast pöördmaksu kehtestamist olnud näha nii väärismetalli kui ka metallitoodete valdkonnas,” kommenteeris MTA uurimisosakonna talitusejuhataja Terje Lang.
Soome ja Rootsi maksuametile üritati raamatupidamise kaudu esitada valeandmeid, et vähendada oma maksukohustust ja suurendada tagastusnõuet. Pärast seda põrgatati raha mitme variettevõtte kaudu ringi nii välisriikides kui ka Eestis. Nõnda tegutses grupeering 2015. aasta algusest tänavu kevadeni.
Soomes ja Rootsis veel uuritakse
Eestis toimunud uurimine puudutas ainult seda osa võrgustikust, mis pani oma kuriteod toime Eestis. Laiema võrgustiku uurimiseks loodi rahvusvaheline uurimisgrupp, kus osalesid veel Soome, Rootsi, Läti ja Poola ametkonnad. Soomes asja uurimine veel kestab, Rootsis on esimene süüdimõistev otsus kohtus vastu võetud ja edasi kaevatud. Kuid sealsetest protsessidest hoolimata sai Eestis kuritegeliku raha puhtaks pesemise menetluse lõpule viia.
Eestis korraldatud rahapesuskeemi peategelane oli Toomas Tirmaste, kes juhtis kuritegeliku ühenduse tegevust ja teiste liikmete tööd. Varem kriminaalkorras karistamata Tirmaste kuulus hierarhia tippu ja jagas lähemate kaaslaste kaudu korraldusi ka ülejäänud grupeeringule. Nagu ühele korralikule kuritegelikule bandele kohane, olid sellelgi oma reeglid ja rollid.
Tirmaste oli juht, kelle korralduste järgi sooritati kuritegusid ja jagati raha. Ta maksis meestele tasu, ostis neile töö tegemiseks arvuteid ja andis raha varifirmade tegevuseks. Tema parem käsi oli Aleksei Borissenko, kes andis Tirmastelt saadud korraldused ülejäänud grupiliikmetele edasi. Üsna palju vaeva nähti ka oma tegevuse varjamiseks.
Pooleteise aasta jooksul vahetati neli korda kontorit, kolides Tallinna kesklinnas ühest ruumist teise, et raskendada oma kuritegeliku tegevuse tuvastamist ja paljastamist. Tirmaste ise tegutses ülejäänud seltskonnast eraldi ruumides ja puutus teistega vähe kokku. Konspiratiivsuse huvides kasutati eri riikide kõnekaartidega mobiiltelefone ja ka internetipõhiseid telefone, mis võimaldasid pidada omavahel krüpteeritud ja turvalisi telefonivestlusi. Ühest kontorist teise kolides hävitati kuritegeliku tegevuse kohta koostatud dokumendid ja vahetati välja kasutatud seadmed.
Peale selle kasutati serveriga ühendatud arvuteid, et asukohast olenemata dokumentidele ligi pääseda. Peeti tabelit, milles täiendati jooksvalt oma varifirmade andmeid ja kuhu koondati ülevaade rahapesu eesmärgil eri ettevõtete vahel tehtud tehingutest. Samuti olid kõigi nende kontrolli all olevate ettevõtete kohta tabelis lahtrid, kuhu märgiti pangakontodele ligi pääsemiseks vajalikud andmed koos kasutajanimede ja paroolidega.
Arvutitest põrgatati oma signaale välisriikide IP-aadresside kaudu, et ülekande tegijaid varjata.
Paarkümmend varifirmat
Kui Soomes ja Rootsis oli maksukuritegudega raha välja petetud, hakati seda varifirmade kaudu Tirmaste grupeeringu kätte toimetama. Selleks asutati ettevõtteid Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis, Inglismaal, Iirimaal, Soomes ja Rootsis. Kokku oli selliseid firmasid üle Euroopa paarkümmend. Nende ettevõtete juhatusse määras ühendus grupeeringu liikmeid või värbas variisikuid.
Kriminaalasja toimikuid lugedes ilmnes, et Tirmaste grupp oli valmis varifirmade loomiseks üsna palju vaeva nägema. Näiteks saadeti Eestist Varssavisse variisik, kes pidi asutama seal firma ja avama sellele pangaarve. Pärast seda võeti kõik firmaga seotud dokumendid ja pangakontot puudutavad paberid temalt ära. Firma juhatuses olemise eest maksti variisikutele üldiselt palka 500 eurot kuus ja selle tasu sisse käis ka õigel ajal automaadist sularaha väljavõtmine.
„Kokku võtsin ma poolaasta jooksul kaupluse Passaaž juures asuva AS-i Tavid kontori kaudu raha välja 10–15 korda. Keskmiselt võtsin ma ühe korraga välja 100 000 eurot. Mõnikord oli rohkem, mõnikord vähem, mõnikord vahetasin seal lihtsalt raha – niipalju kui ma mäletan, eurod Rootsi kroonideks,” sõnas üks variisikuna kasutatud mees ülekuulamisel.
Teine ülekuulatav selgitas, et tal paluti konto avamiseks sõita autoga Poola, kus teda aitas kohalik naine, kes vajalike dokumentidega asjad korda ajas.
„Peale selle oli mul Soomes ettevõte. Ostsin selle nende palvel Eestist, Tallinnas asuvast firmade müügiga tegelevast ettevõttest. Ettevõtte ostmiseks andsid nemad mulle raha, see maksis umbes 2000 eurot. Selleks pidin andma oma andmed ja mõne aja pärast sain juba enda andmetega ettevõtte dokumendid. Nad tahtsid minult saada pangakontot, et sealt läbi lasta hõbeda, kulla ja plaatina raha,” märkis ta. Ühtlasi selgus ülekuulamisel, et kulda liigutati ka reaalselt Eesti ja Soome vahet, sest ülekuulatav viis mitu korda kulda laevaga üle lahe, kus selle võttis vastu eesti mees.
Kui Tirmaste grupeering kinni peeti, leiti läbiotsimisel Borissenko korterist kümme kilogrammi plaatina, mida peeti kriminaalsel teel teenitud tuluks. Sellise koguse plaatina hind küündib 270 000 euroni. Prokurör Veberi sõnul on võimalik, et kurjategijad otsustasid musta raha paigutada väärismetalli, sest pidasid seda sularahaga samaväärseks.
„Isikutel märkimisväärne legaalne sissetulek puudus. Osa nendest sai deklareeritud tulu ebaregulaarselt ja miinimumpalga ulatuses. Nende tegeliku varalise seisundi ja legaalse tulu vahe oli suur ning see andis alust eeldada, et isikud olid saanud plaatina, sularaha ja hinnalise käekella kuriteo toimepanemisel saadud vara arvel,” ütles Veber.
Kuigi tegemist on rahvusvaheliste mõõtmetega kriminaalasjaga ning süüdimõistetud panid kuritegusid toime ka Soomes ja Rootsis, rõhutas Veber, et peamiselt tegutses Tirmaste grupp ikkagi Eestis.
Uurijate koostöö on üha tihedam
„Osaliselt need grupid küll kattusid ja paar inimest olid ka Soome ja Rootsi asjadega seotud, aga Soomes ja Rootsis on eraldi kriminaalmenetlus, mis puudutab maksukuritegusid. Meie menetlesime ainult rahapesu. Eesti-poolse menetluse korraldas väga kiiresti ja tulemuslikult MTA uurimisosakonna Põhja talitus, suur tunnustus neile selle eest. Rahvusvaheline koostöö oli väga oluline ning ulatus nii EL-i liikmesriikide kui ka kolmandate riikideni. Soome, Rootsi, Läti, Poola ja Eesti vahelise rahvusvahelise uurimisrühma moodustamine on olnud oluline ja tulemuslik, sest andis menetlejatele võimaluse teha uurimistoiminguid ka teistes uurimisrühmaga liitunud riikides,” ütles Veber.
Ta lisas, et ühiseid uurimisi on olnud ka varem, kuid rahapesu ja maksukuritegude kriminaalasjades tuleb rahvusvahelist koostööd ette aina rohkem, sest seda liiki kuritegusid tehakse üha sagedamini üle riigipiiride.
Rahapesus ja kuritegelikku grupeeringusse kuulumises mõisteti süüdi seitse meest. Peale Tirmaste ja Borissenko veel Ignati Bolšakov, Juri Tiitsmann, Ivan Tšistjakov, Artyom Shitov ja Nikita Kuraskin. Prokuratuuriga kokkuleppele läinud meeste karistuseks kujunes üldjuhul nelja-aastane tingimisi vangistus viieaastase katseajaga, sest nad olid varem karistamata. Viiel süüdimõistetul tuli siiski viis kuud ka tegelikult trellide taga veeta. Kuna grupeering peeti kinni mais, on nende viie karistus praeguseks kantud.
MENETLUSTE ARV SUURENEB
Tänavu esimese poolaastaga suurenes prokuratuuris käsitletavate majanduskuritegude ja rahapesumenetluste arv kümne võrra – kokku 28 menetluseni. Neist 15 juhul saadeti kriminaalasi ka kohtusse ja kohtuotsus jõustus 13 juhul.
Lõuna ja Põhja ringkonnaprokuratuuris suurenes kohtusse saadetud ja jõustunud otsuste arv 2016. aasta I poolaastaga võrreldes vastavalt nelja ja kaheksa asja võrra.
Peale käesolevas loos kirjeldatud juhtumi võib nimetada, et Lääne ringkonnaprokuratuuris anti rahapesu, toimingupiirangu rikkumise ja soodustuskelmuste eest kohtu alla viis isikut. Viru ringkonnaprokuratuuris saadeti kohtusse seitse isikut, keda süüdistati aastail 2014–2015 internetis toime pandud arvutikelmustes ning saadud raha päritolu ja omandiõiguse varjamiseks selle variisikute kontode kaudu ülekandmises, millega tekitati kahju umbes 200 000 eurot. Kolm isikut jõudsid kohtusse süüdistatuna selles, et nad ostsid võõraid krediitkaarte kasutades internetist kaupa, turustasid selle internetipoes variisikute nimel ja võtsid variisikute kontodelt sularahana välja kokku 197 756,88 eurot.