Eesti Panga presidendi Madis Mülleri kinnitusel on Eesti üks suuremaid rahapoliitilisi väljakutseid Euroopa Liidu taastusfondi 1,5 miljardi euro jagamine investeerimisobjektide vahel. Müller rõhutas, et objektid tuleb valida objektiivsete kriteerimite alusel.
Euroopa Taaskäivitamise kavast saab Eesti järgmise kolme aasta jooksul lisaks EL-i tavapärasele seitsmeaastasele eelarvele (MFF) üle pooleteise miljardi euro toetusi. Selle raha kasutamine peab toimuma läbimõeldult ja selgelt, tõdes Müller. Praegu on teada vaid üks objekt - Tallinna haigla ehitus.
Koroonakriisis räsitud ja paigaltammuva Euroopa Liidu majanduse käimatõmbamiseks leppisid riigijuhid juulikuus kokku Euroopa taastusfondi käivitamise. Majanduse taaskäivitamise kava maht on 750 miljardit, millest 390 on toetused ja 360 miljardit laenud.
Need summad on mõeldud järgmise kolme aasta jooksul kinnitatud projektidele ning kasutamiseks kokku kuue aasta jooksul. Lõviosa taaskäivitamise rahast läheb käiku kava alusel, mis on alles rahandusministeeriumis koostamisel ja esitatakse valitsusele esmalt sügisel ning lõplikult aasta lõpuks.
Eesti saab kasutada taaskäivitamise fondist kokku järgmisel kolmel aastal üle pooleteise miljardi euro toetusi, näiteks on valitsus soovinud kasutada sellest 340 miljonit Tallinna uue haigla ehitamiseks. Millised projektid veel raha saavad, see on ebaselge.
Ebaselgus on ka rahajagamise põhimõtetes, valitsus on muude rahade jagamisel koroonakriisi ajal jooksvalt oma põhimõtteid muutnud, näiteks esialgu keelduti Kredexi kaudu Porto Franco kinnisvaraarendusele raha laenamisest, hiljem laenu andmise aluseid muudeti ja sadamaarendus sai ikkagi raha.
ERR küsis Eesti Panga presidendilt Madis Müllerilt, kui suur on oht, et oluliselt suuremate summade puhul võib juhtuda sama.
"Ma olen nõus sellega, et valitsuse poolt otse laenude pakkumine ettevõtetele on problemaatiline. Eesti Pank on soovitanud valitsusele toetada ettevõtteid käenduse pakkumisega. Laenuriski ja intressimäära suuruse hindamine tuleks jätte kommertspankadele või teistele professionaalsetele laenuandjatele," ütles Müller.
"Aga Euroopa taastusfondist saadavate rahade kasutamine on teine võtmeküsimus Eesti riigi rahanduses," jätkas Eesti Panga president. "Esmatähtis on riigi laenupoliitika ja eelarvepuudujäägi kontrolli alla saamine lähiaastatel. Aga arvestades taastusfondist saadavate rahade suurust, on väga tähtis selle objektide valik, kuhu riik raha paigutab. See peab olema võimalikult läbipaistev, loogilistest ja objektiivsetest põhimõtetest tehtav rahapaigutus, mille kasu Eesti riigile oleks võimalikult suur. Muidu võib minna ka nii, et investeerime ilma korralike aruteludeta ning positiivne efekt jääbki saavutamata"
Müller rõhutas, et mingit eraldi komiteed või komisjoni pole vaja rahajagamiseks moodustada. Eesti Panga president rõhutas, et vastavad rahvusvahelised standardid suurprojektide valimiseks on olemas, neid tuleb lihtsalt järgida.
Loe ERRist.