Justiitsministeeriumi hinnangul oli Euroopa Komisjoni korruptsiooniaruande koostamise protsess võrdlemisi läbipaistmatu ning lõppraportist võib leida Eesti kohta mitmeid faktivigu.
Eile avaldati esimene Euroopa Liidu korruptsioonivastase võitluse aruanne.
Justiitsminister Hanno Pevkur leidis, et Eesti võib üldjoontes raporti tulemustega rahule jääda, kuna inimeste kokkupuude korruptsiooniga hinnati väikeseks ja korruptsiooni taju keskmiseks ehk korruptsioon ei ole siin probleemiks.
Samas väärib tema sõnul tähelepanu asjaolu, et tegemist on esimese Euroopa Komisjoni seda laadi korruptsiooniaruandega ja seetõttu on nii Eesti kui teised liikmesriigid märkinud, et kahjuks on selle aruande koostamise protsess olnud võrdlemisi läbipaistmatu ning lisaks on lõppraportisse jäänud mitmed faktivead.
"Kõrgete ametikohtade valikuprotsessi avatus ja objektiivsus on negatiivsena ära märgitud, kuid samas on selle teema osas aruandes vastuolu, kuna valitavate ametikohtade täitmise läbipaistvuse osas on Eestit teistele EL-i riikidele hoopis eeskujuks toodud," lausus Pevkur.
Vastakad hinnangud
Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt rääkis ERR-i uudisteportaalile, et näiteks ei arvesta aruanne ka Eestis 2008. aastal tehtud seadusemuudatustega, millega on laiendatud juriidiliste isikute vastutust võrreldes varem kehtinuga ja mille kohaselt juriidiline isik vastutab iga tema pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides toime pandud süüteo eest.
Samuti on tema sõnul vastupidiselt raportis väidetule Eestis seadusega kaetud altkäemaksu ja pistise nõudmine.
"Pealegi on praktikas mitmeid näiteid sellest, kus süüdi on mõistetud vahendaja kaudu altkäemaksu andnud või võtnud isikud - raport heidab meile ette vastava sätte puudumist seaduses," lausus Sööt.
Ministeeriumi analüüsitalituse juhataja tõi välja, et teiseks viitab aruanne omavahel ühendatud vihjetelefonide liinile, kuid sellist süsteemi Eestil ei ole - meil on küll keskkriminaalpolitsei korruptsioonibüroo ja kaitsepolitsei vihjetelefon, kuid justiitsministeeriumil eraldi korruptsioonivihjetelefoni olemas ei ole.
"Raportis on välja toodud, et Eestis töötab infosüsteem LEO. Tegelikult on justiitsministeerium seadnud eesmärgiks antud süsteem lähtuvalt uuest korruptsioonivastasest strateegiast alles lähiaastatel tööle rakendada," tõdes Sööt.
Viimaks on tema sõnul segadust tekitav raporti hinnang valitavate ametikohtade politiseerumise kohta: ühelt poolt Euroopa Komisjon kiidab Eestis kõrgete ametiisikute ametisse määramise süsteemi läbipaistvust, teisalt kritiseerivad politiseerimist.