Märt Meesak: katuseraha meenutab altkäemaksu

Kuigi Vabaerakonda on süüdistatud selles, et oleme katuseraha vastu aga samas ise jagame seda, siis nii see ei ole, kirjutab Märt Meesak.

Katuseraha teema kipub püsima avaliku tähelepanu all selle eraldamise nappidel hetkedel enne riigieelarve seaduse kolmandat lugemist, et siis aastaks jälle ununeda.

Vabaerakonnale ja tema saadikutele Riigikogus praegune seis ei meeldi, ettepanek kuidas süsteemi edukalt muuta alles küpseb.

Erakond on kogenud katuseraha jagamisega seonduvat Riigikogus, kus selle raha jagamises osas on olnud ainult halvad ja väga halvad valikud, st kas võtta ja jagada või jäävad olulised toetusevajajad sellest täiesti ilma. Kahel aastal on Vabaerakond olnud riigieelarve menetlemise juures ning tark on kogemuste võrra rikkamana tagasi vaadata ja õppida.

Ei Vabaerakonna 2015. aasta valimiste programmis, erakonna manifestis ega ka erakonna üldprogrammis ei kasutata sõna „katuseraha“. Kui erakonda on süüdistatud selles, et oleme katuseraha vastu aga samas ise jagame seda, siis nii see ei ole. Oleme kritiseerinud antud süsteemi.

Vabaerakond on kritiseerinud nii eelmisel kui ka üle-eelmisel aastal sellist riigieelarve menetlemist, kus riigikogu saab vaid rahandusministeeriumi ettevalmistatud töösse teha pisiparandusi ning ka konkreetsemalt katuseraha jagamise meetodit. 2015. aasta novembris tegi erakond riigieelarve muutmiseks 320 000 euro ulatuses parandusettepanekuid, sealjuures sooviti leida parem kasutus poolele nn erakondade rahastamise summale. Ja enne eelarve kolmandat lugemist tehti ka parandusi, mida saab lugeda kui soovitusi, kuhu lisaraha võiks anda.

SAMAL TEEMAL:

Brit Kerbo: aateerakond käib alla (51) 18. detsember 2016

Sots kaitseb „katuseraha“ jagamist riigikogus: see on hea, sest aitab väikekohtadel elus püsida ja areneda (56) 16. detsember 2016

Teeb riigikogu kummitempliks

„Esmalt ei pea Vabaerakond põhimõtteliselt õigeks Eestis välja kujunenud nn katuserahade jagamise süsteemi, kus Riigikogu liikmed paigutavad riigieelarve kolmanda lugemise eel raha erinevatesse meelisobjektidesse investeerimiseks. Kujunenud moel meenutab selline tegevus meile altkäemaksu, mis saadakse iseenda ja oma mandaadi müümise eest valitsuse kummitempliks. Seega Vabaerakond ei ole teinud eraldi katuseraha taotlusi, vaid on teinud muudatusettepanekud riigieelarvele,“ selgitas toona Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas. (27.11.2015, PM).

Riigikogu kinnitatud 2016. aasta riigieelarve seaduses oli arvestatud vabaerakondlaste ettepanekutega regionaalseteks toetusteks ca 50 000 euro ulatuses. Toonagi olid erakonna liikmed valdavalt seisukohal, et muuta tuleb regionaalsete investeeringute süsteemi nii, et igal riigikogu liikmel on sõltumata kuulumisest koalitsiooni või opositsiooni võrdne õigus riigieelarve osas kaasa rääkida. Jagati ju summasid selliselt, kus koalitsioonisaadikute summad olid kordi suuremad kui opositsioonisaadikutel. Samuti leiti, et ettepanekud kohalikeks investeeringuteks tuleb teha hiljemalt teiseks lugemiseks ja avalikult.

300 000 euro eest ettepanekuid

Nii tegid Vabaerakonna saadikud oma ettepanekuid 300 000 euro ulatuses ka 2017. aasta eelarvesse, lisades üleskutse kõikidele erakondadele arutada selle üle, kuidas regionaalsete investeeringute süsteemi paremaks teha, tagades muudatustega Riigikogu saadikute võrdsust ning rahaeraldiste suuremat läbipaistvust ja tõhusust, et vältida korruptiivse iseloomuga juhtumeid.

Erakonna juhatuse liige Elo Lutsepp on öelnud: „Vabaerakond on katuseraha ikka kritiseerinud, kuna sellise raha kasutus pole läbipaistev ning see selgub alles viimasel minutil enne eelarve vastuvõtmist. Kuna seadused seda ei reguleeri, ei saa selle vastu ka seadusega võidelda.“ (18.12.2016 ERR uudised).

Niisiis, Vabaerakond ei pea endiselt õigeks katuseraha, isegi kui nimetada seda regionaalseteks investeeringuteks, praegust jagamise tava õigeks. Muidugi ei ole meil selles osas erakonnas täielikku üksmeelt, aga me arutame faktidel tuginevad eriarvamused mõistvalt ja erakonnasiseste debattide ajal. Nii need ühised otsused lõpuks erinevate seisukohtade baasilt ka tekivad.

Olen üks 500st Vabaerakonna asutajaliikmetest ja olen samuti sellise raha eraldamise vastu. Ühe Tartumaa valla volikogu esimehena olen näinud, kuidas erakonnad on suunanud raha ja selle protsessi ebaloogiliselt, mistõttu ei ole ma kordagi seda süsteemi toetanud ega ka oma valla huvideks raha küsinud. Küll aga on üks teine erakond oma osakonna juhiga seotud külaseltsile meie vallas raha saatnud. Tean, et pigem ärilisteks ettevõtmisteks ühele külaseltsile, keda vallas kogukonna heaks midagi tegemas nähtud pole.

Samas ei väida ma, et regionaalsed ühendused, mittetulundusühingud ning kogukonnad ei vaja toetusi. Muidugi vajavad, kuid läbipaistva süsteemi kaudu. Vabaerakond on praeguse katuserahade jagamise süsteemi vastu, kuid samas oleme programmiliselt lubanud seista kogukondade ja maapiirkondade eest. Kuna süsteemi pole muudetud, kuigi erakond teeb selle nimel tööd edasi, siis hetkel ei ole põhjust seltse ja nende kogukondade tegevust mitte toetada.

Loodan väga, et oma koduerakonna ettepanekud on läbi kaalutud reaalsete vajaduste põhjal. Seda aitab meeles pidada hea ütlus „usalda, aga kontrolli“ ja selleks on Vabaerakonna ettepanekul jagatud raha saajate nimed erakonna kodulehel avaldatud.