Transparency International’i (TI) initsiatiivil kahe aasta jooksul 19 Euroopa Liidu liikmeriigis ning kolmes institutsioonis läbiviidud mahukast lobitöö võrdlevast uuringust selgus, et ainult 7 riiki 19-st vastab rahvusvaheliselt tunnustatud lobitöö standarditele ehk neis riikides on olemas lobitöö regulatsioon.
Vaatamata sellele, et lobimine on demokraatlike otsustusprotsesside normaalne osa, viitavad uuringutulemused varjatud lobitegemisele kui demokraatiat ning seadusloome läbipaistvust vähendavale nähtusele. Vajadus lobitöö regulatsiooni järele on suur paljudes uuringus osalenud riikides, sealhulgas Eestis. Tulemused näitavad, et lobitegevuse olukorraga ei olda rahul, teatas ühing Korruptsioonivaba Eesti (KVE).
Kõige parema tulemuse ehk 55 protsenti 100-st sai uuringus Sloveenia ning pingerea alumises otsas paiknevad Ungari ja Küpros 14%-protsendilise punktiskooriga.
Sloveenia edumaa teiste ees on põhjendatud riigis kehtiva lobitöö regulatsiooniga, mis hoolimata pingerea esikohast vajaks siiski veel täiendusi ning lünkade parandamist.
Pingereas kõige viimase koha hõivanud riikidele heidetakse ette puudujääke igas mõõdetud kategoorias, enim aga erinevate huvigruppide ligipääsu seadusloomele.
Lobimist analüüsiti kolme mõõtme kaudu: lobimise läbipaistvus, lobimise eetika ja võrdne ligipääs seadusloome protsessile.
Euroala nn kriisiriigid Itaalia, Portugal ja Hispaania on uuringutulemuste järgi viie madalaima tulemusega riikide seas. Seda kolmikut iseloomustab iroonia, et lobitöö reguleeerimise nimel tehtud pingutused nii riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil on luhta läinud finantssektori jõulise lobimise tõttu.
Eesti jagab 29 protsendiga Tšehhiga 11.-12. kohta.
KVE juhatuse liige Erkka Jaakkola soovitab, et uus valitsus võtaks justiitsministeeriumi eestvedamisel lobimise reguleerimise päevakorda.
Üheski uuritud Euroopa riigis ega institutsioonis ei kontrollita adekvaatselt pöörduste efekti avaliku ja erasektori vahel ning parlamendiliikmete, kes on peamised lobitegevuse sihtmärgid, suhtes ei kehti üldjuhul teenistuseelsed ja -järgsed töökohapiirangud ning nn jahtumisperioodid, mille jooksul endisel avaliku võimu kandjal on keelatud tegeleda lobismi ja huvikaitsega selle institutsiooni suunal, mille teenistuses ta varem oli.
On olemas suur oht, et huvide konfliktid mõjutavad otsustamisprotsesse. Näiteks Prantsusmaal on parlamendiliikmetele lubatud lobi ja nõustamisteenuste osutamine ametiaja kestel ning sarnane olukord on ka Portugalis ja Hispaanias.
"Kontrollimatu lobi on kaasa toonud kaugeleulatuvad tagajärjed majandusele, keskkonnale, inimõigustele ja avalikule julgeolekule," ütles TI Euroopa ja Kesk-Aasia direktor Anne Koch. Uuring toob välja problemaatilised lobipraktikad paljudes valdkondades, sh alkoholi- ja tubakakaubandus, autotööstus, energia-, finants- ja ravimisektor.
Uuringu tulemustest lähtuvalt on TI koos allorganisatsioonidega välja töötanud soovitused lobitöö reguleerimiseks.