KVE nõuab Kallaselt täiendavaid selgitusi

Ühing Korruptsioonivaba Eesti leiab, et Eesti Panga endine president Siim Kallas peab täiendavalt selgitama asjaolusid, mis puudutavad Eesti Panga antud 100 miljoni dollari väärtuses pangagarantiid.

Ühingu teatel on kõrgesse ametisse pürgiv isik kohustatud oma varasemat tegevust ammendavalt valgustama.

Korruptsioonivaba Eesti (KVE) viitab Eesti Päevalehele, mis on avalikustanud 1994.-1996. aastast pärinevad tehingud kokku 100 miljoni USA dollari suuruse pangagarantii väljastamise kohta Eesti Panga poolt, millele on kirjutanud alla toonane Eesti Panga president Siim Kallas. "Avalikustatud dokumentide, ajakirjanduse allikate ja asjaosaliste selgituste põhjal on alust arvata, et Eesti Pank on tõepoolest sellise garantii väljastanud," teatab ühing, mille hinnangul muudavad selle tehingu avalikkuse jaoks oluliseks peamiselt kolm asjaolu.

  1. Eesti Pank on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille tegevus peab vastama Eesti Panga seadusele ja teistele õigusaktidele ja mis on aruandekohustuslik riigikogu ees.

  2. Arvestades tehingu asjaolusid (eeskätt selle osapooli ning mahtu), on tegemist äärmiselt ebatavalise tehinguga. Riigi keskpank andis kokku 100 miljoni dollari suuruse garantii tundmatule ettevõttele, mille majandustegevus sellele eelnevalt kas puudus või oli vähene, ning tehingutest ega nende ettevalmistamisest ei olnud senise avaliku info põhjal teadlik ei Eesti Panga nõukogu ega Vabariigi Valitsus.

  3. Eesti Panga endine president Siim Kallas, kes avaldatud dokumentidest nähtuvalt on kõnealuse garantii allkirjastanud, on praegu Euroopa Komisjoni volinik ja Reformierakonna poolt välja pakutud kandidaat Eesti Vabariigi peaministriks. Avalike ametitega käib kaasas kohustus oma varasemat ametitegevust arusaadavalt selgitada.

KVE teatel on avalikkusel õigus teada, kas tänane peaministri kandidaat on oma varasemas tegevuses kõrge riigiametnikuna käitunud õiguspäraselt ja riigi huvidest lähtuvalt, kas ta on käesoleval ajal toonaseid sündmusi selgitades andnud tõele vastavat ja ammendavat teavet või esineb kuni käesoleva ajani mingi põhjus minevikusündmuste kohta kogu tõe avaldamata jätmiseks.

KVE juhatuse esimehe Jaanus Tehveri sõnul ei vähenda antud teema käsitlemise olulisust see, et praegu teadaolevate andmete kohaselt ei ole Eesti Pank ega Eesti riik saanud garantiide väljastamisega seoses varalist kahju. Tema sõnul on väga oluline on välja selgitada ka see, kas keegi sai nende garantiide väljastamisega seoses või garantiisid kasutades varalist kasu ning kui jah, siis kes need isikud olid. "Kui selgub, et tehingutest saadi ka tegelikku kasu, siis võib tehingutel olla avaliku võimu erahuvides kuritarvitamise ehk korruptsiooni tunnused," teatas Tehver.

Sellest tulenevalt ootab KVE, et Siim Kallas vastaks lisaks tänase Eesti Päevalehe teemakohases artiklis esitatud küsimustele ka veel järgmistele täiendavatele küsimustele:

  • Kas Siim Kallas kinnitab, et kõnealuseid garantiisid pole tegelikkuses ühegi lepingu või muu nõude tagamiseks kasutatud?

  • Kas Eesti Pank sai 100 miljoni USD mahus 10 aasta pikkuse garantii väljastamise eest tasu ning kui mitte, siis miks sai garantii saanud ettevõte Eesti Pangalt väärtusliku garantii tasuta?

  • Kas Siim Kallas kinnitab, et ta pole kõnealuste garantiide või nendega seonduvate tehingute tulemusel saanud mingit isiklikku kasu ning et seda ei ole saanud ka ükski teine isik Eestis või välismaal?

Ühingu teatel aitaks nendele küsimustele vastamine hajutada kahtlusi, mis antud tehingut ümbritsevad.

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on mittetulundusühing, mille eesmärk on juhtida ühiskonna tähelepanu avalikus ja erasektoris toimuvatele korruptsiooniilmingutele. KVE on alates 2007. aastast rahvusvahelise korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency Internationali akrediteeritud esindaja Eestis.