Kaitsepolitsei kahtlustab Tartu abilinnapead Priit Humalat toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses ja ettevõtja Parvel Pruunsilda (mõlemad kuuluvad erakonda Isamaa) sellele kaasa aitamises.
Parvel Pruunsild teatas kolmapäeva hommikul ajakirjandusele saadetud avalduses, et teisipäeval otsisid kaitsepolitseinikud läbi tema kodu ning talle esitati kahtlustus kuriteos.
Alustatud kriminaalmenetlus on seotud Eesti Rahva Muuseumi endise näitusemaja müügiga korporatsioon Sakalale, mille liige Pruunsild on. Sakala ostis hiljuti Riigi Kinnisvara AS-ilt 1,2 miljoni euro eest Tartus Kuperjanovi 9 asuva, aastaid tühjana seisnud endise Eesti Rahva Muuseumi hoone.
Kahtlustuse sisu
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) korraldas 2017. aastal ERM-i endise näitusemaja avaliku enampakkumise, kuid kuna kinnistut soovis endale ka Tartu linn, tühistas toonane riigihalduse minister enampakkumise ja andis linnale õiguse osta kinnistu esmajärjekorras. 2022. aasta septembris esitas RKAS linnale lepinguprojekti, mille alusel pidi toimuma kinnistu omandamine.
Riigiprokuratuuri teatel oli kinnistust samal ajal huvitatud Pruunsild, kes soovis, et kinnistu saaks endale 2017. aastal enampakkumise võitnud MTÜ Korp! Sakala.
"Alates 2022. aasta augustist ehk pärast seda, kui RKAS oli linnale lepinguprojekti edastanud, hakkas ettevõtja kahtlustuse kohaselt suunama abilinnapead nii, et linn tehingust loobuks ja RKAS saaks korraldada uue avaliku enampakkumise. Teades ettevõtja huvi, tegi abilinnapea kahtlustuse kohaselt endast oleneva, et linn oma senistele plaanidele vaatamata loobuks kinnistu omandamisest," seisab prokuratuuri teates.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Gerd Raudsepp ütles, et kuigi Tartu linn tegi kinnistu kasutamiseks plaane, hakkas linnavarade ja rahanduse eest vastutav abilinnapea erinevatel koosolekutel väljendama seisukohta, et linn peaks ostueesõigusest loobuma.
"Kogutud tõendite põhjal kahtlustame, et abilinnapeaga majanduslikult seotud ettevõtja väljendas abilinnapeale korduvalt oma huvi kinnistu vastu ja survestas abilinnapead otsustusprotsessi suunama. Abilinnapea seega teadis, et temaga majanduslikult seotud ettevõtjal on huvi, et linn kinnistu omandamisest loobuks, mistõttu oleks ta pidanud ennast otsustusprotsessist taandama, aga kahtlustuse kohaselt ta seda ei teinud," ütles Raudsepp ja lisas, et tegemist on esialgse kahtlustusega, mida edasise uurimise käigus täiendavalt kontrollitakse.
Tänavu kevadel, pärast seda, kui Tartu linn oli oma ostueesõigusest loobunud, korraldas RKAS kinnistule avaliku enampakkumise, mille võitis korp! Sakala.
Pruunsild ütles oma avalduses, et tema teada otsustas Tartu linn ostueesõigust mitte kasutada seetõttu, et neil puudus eelarves tehinguks vajalik raha ja ka täiendavad vahendid, et seda kinnistut linna huvides arendada.
Ühtlasi väidab kapo Pruunsilla sõnul, et Humal ja tema pereliikmed on võtnud laenu Bigbankist, mis 50 protsendi ulatuses kuulub Pruunsillale.
"Ma ei tea selle laenu detaile, aga olen veendunud, et Priit Humal on selle laenu saanud turutingimustel ja maksab intresse," märkis Pruunsild.
"Sellest järeldab kapo täiesti meelevaldselt, et mina olen isik, "kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab" ja et Priit Humal nendest seostest määrituna suunas Tartu linnavalitsuse protsesse korruptiivsel viisil. Ja mina temaga Kuperjanovi 9 hoone teemal vesteldes aitasin korruptsioonile kaasa "eriti suures ulatuses."
Kriminaalmenetlust viib läbi kaitsepolitseiamet Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.
Kaitsepolitseiameti Lõuna osakonna direktor Jaanus Kann ütles, et toimingupiirangute eesmärk on tagada, et otsustusi langetavad ametiisikud täidaksid oma ülesandeid ausalt ja erapooletult.
"Toimingupiirangute eesmärk on kaitsta otsuste läbipaistvust ja usaldusväärsust. Seejuures pole küsimus selles, kas ametnik või asutus saab ise otsusest kasu," selgitas Kann. "Kui avalikke ülesandeid täites on ametnikule teada tema otsustust mõjutada võiv enda või temaga seotud inimese erahuvi, peab ametiisik end otsustusprotsessist taandama. Nii saab ametnik tagada, et otsus nii on kui ka näib aus ja erapooletu."
Pruunsild kuulub Isamaasse 1999. aastast. Ta on olnud üks Isamaa suuremaid rahalisi toetajaid. Erakondade Rahastamise Järelevalvekomisjoni (ERJK) 2016. aastasse tagasi minevate andmete põhjal on ta viimase seitsme aastaga toetanud Isamaad kokku 1,078 miljoni euroga. Ajakirjanduses on teda nimetatud Isamaa poliitika suure mõjutajana, näiteks pensionireformi ja suurperede toetuste suurendamise ideoloogina.
Priit Humal kuulub Isamaasse 2002. aastast. Ta on eelkõige tuntud Rail Balticu välja käidud trassi kriitikuna.
Klaas: Humalal on abilinnapeana keeruline jätkata
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul ei ole ta jõudnud Humalaga kohtuda ega võimalikku toimingupiirangu rikkumist arutada. "Kindlasti on Priit Humalal väga keeruline jätkata abilinnapea ametis," ütles Klaas.
"Minu jaoks on oluline see, et linnavalitsuse töö saaks toimuda häirimatult ja see on praegu peamine," ütles Klaas.
Klaasi sõnul oleks juhul, kui kinnisvara vastu huvi tundev ettevõtja toetas abilinnapead rahaliselt valimiskampaanias, pidanud Humal end Eesti Rahva Muuseumi hoonega seotud aruteludest taandama.
"Priit Humal vastutas Tartu linnavalitsuses muuhulgas linnavarade küsimuste eest ja ta loomulikult tema ametiülesannete hulka kuulus ka selle teemaga tegelemine. Aga kui oli selline võimalik huvide konflikt, mille võimalikkusest praegu meedia räägib, siis oleks pidanud nendest aruteludest ja otsustest ennast taandama, kuigi linnavalitsus teeb kollegiaalse organina otsuseid," ütles Klaas.
Klaasi sõnul tegi linn otsuse Kuperjanovi 9 hoonest loobumise kohta enda rahalisi olusid arvestades.
"Sakala on seda huvi korduvalt väljendanud ja see otsus, et Tartu linn sellest loobus, loomulikult andis Sakalale võimaluse. Aga Tartu linna seisukoht, et me ei soovi Kuperjanovi 9 hoonet, on tehtud ratsionaalselt, täiesti selgelt, linna olusid, nii finants- kui ka kultuurilisi olusid arvestades," ütles Klaas "Aktuaalsele kaamerale".
Humal: Tartu loobus Kuperjanovi tänava hoonest kulude tõttu
Priit Humal ütles ERR-ile, et ta on Parvel Pruunsillaga Kuperjanovi tänava hoonest küll rääkinud, kuid linnavalitsuse otsust hoonest loobuda see ei mõjutanud.
Humal märkis, et sellised otsused sünnivad linnavalitsuses ühiselt. "Mingi osa nendest toimingutest, mis Kuperjanovi üheksa majaga said tehtud, viidi läbi minu vastutusalas olevas linnavarade osakonnas. Loomulikult ma osalesin nendel koosolekutel, sest meil ei olnud mingit põhjust, et ma ei võiks aruteludes osaleda," ütles ta.
Prokuratuuri sõnul ei heida nad ette kinnistu omandamise tulemust, vaid Priit Humala toimingupiirangu rikkumist ehk kui linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson, kes on samuti Sakala liige, taandas end kõigist kinnistut puudutavatest otsustest, siis samamoodi oleks pidanud tegema ka abilinnapea.
"Priit Humal abilinnapeana, olles seotud korrupstioonivastase seaduse mõttes Parvel Pruunsillaga, ei oleks tohtunud osaleda koosolekutel, aruteludel, mis olid seotud Kuperjanovi 9 kinnistu omandamisega Tartu linna poolt," selgitas Raudsepp.
"Minu arusaamise järgi mul ei olnud Parvel Pruunsillaga sellist suhet, mille puhul peaks ennast taandama. See, et ma teda tunnen koolieast peale, ei loo mitte mingit alust, et ma peaks taandama ennast," ütles Humal.
Hoonest loobus Tartu Humala sõnul rahalistel põhjustel. "See on tavapärane protseduur, et meil neid soove, kuhu me tahaksime raha kulutada, on alati rohkem, kui meil on võimalusi," sõnas Humal.
Humal ütles, et ei ole Pruunsillale kuuluvast Bigbankist laenu võtnud, küll aga on seda teinud tema pereliikmed ning talle teadaolevalt turutingimustel.
Loe artiklit ERRist.