Jüri-Ott Salm: kuivõrd erakonnad seisavad avalike huvide eest?

2010. aastal tegi rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Agris Peedu ettekirjutuse keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK). Selle alusel peavad kõik mittetulundusühingud (MTÜ) ja sihtasutused (SA) järgima KIKi ehk avaliku sektori raha kasutades riigihangete seadust ja registreerima ennast riigihangete registris hankijatena.

Nõnda hakkasid KIKi toel projekte teostavad organisatsioonid end järgemööda riigihangete registris üles andma ja riigihankeid korraldama. Antud protseduurid muudavad (avaliku sektori) rahakasutuse veel kontrollitavamaks ja läbipaistvamaks, mis on ju hea.
 
Kuid teisalt tekkis keskkonnaorganisatsioonides küsimus, miks erakonnad, mis saavad suurema osa oma eelarvest riigieelarvest (2011. aasta riigieelarves on erakondadele eraldatud 5,41 miljonit eurot), ei pea asju või teenuseid ostes korraldama riigihankeid ega järgima riigihangete seadust.
 
Järelpärimisele rahandusministeeriumist saime "uduse" vastuse, mida koostati 2,5 kuud ja vastamistähtaega korduvalt pikendades. Vastuses korrati üle asjaolud, mis ka riigihangete seaduses hankijaid puudutavad: tegutsemine avalikes huvides, ärilise või tööstusliku iseloomu puudumine ning rahastamise viis ja maht (üle poole tuludest pärineb avalikust sektorist). Samas anti ka teada, et "kõikidest asjakohastest faktilistest asjaoludest on ennekõike teadlik just mittetulundusühing [sh ka erakond -autor], sihtasutus või äriühing ning seeläbi peab see isik ise määratlema, kas tegemist on hankijaga RHS § 10 lg 2 tähenduses".
 
Hetkel ei ole riigihangete registris end hankijana registreerinud ükski parlamendierakond, kuigi me võime nii nende aastaaruannetest, riigieelarve selgitustest kui ka ajakirjandusest lugeda, et erakondade peamine finantseerimisallikas on riik ja seega on tegemist avaliku sektori rahaga.
 
Tekib küsimus, kas erakonnad eiravad teadlikult tõika, et nende tegevuse rahastamine toimub riigieelarvest, st avalikust sektorist ja väldivad nõnda riigi raha kasutamist vastavalt Eesti seadustele? Samuti tekib küsimus, kas erakonnad ei tegutsegi avalikes huvides – erakonnaseaduses on erakondade eesmärgina määratud riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine? Kelle huvides, kui mitte avalikes huvides? Hetkel puudub igatahes teave, et rahandusministeeriumi oleks asunud täitma riigihanke seadusest tulenevalt järelevalvet erakondade tegevuse või tegevusetuse suhtes hankijana.
 
Selle asemel, et järjestikku avalikuks saanud segaduste kohta erakondade rahastamises ja raha kasutamises selgust luua, loeme iga nädal üha uusi uudiseid selle kohta, kuidas rahandusministeerium kontrollib mitme organisatsiooni riigihangete läbiviimist. Võtkem kasvõi lennusadama angaaride ehitustööde riigihange – kontrolli tagajärjel otsustas EAS nõuda meremuuseumilt tagasi 278 031 eurot.
 
Riigihangete seaduse eesmärk on "tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel". Kahjuks pole selle eesmärgi täitmiseni veel jõutud, kuid oleks aeg, et rahandusministeerium kui ka erakonnad viimaks äratundmiseni jõuaksid. 
 
Kristen Michal ütles ligi aasta tagasi Postimehele :"Põhimõttega olen nõus: maksumaksja raha kasutamine peab olema läbipaistev ja seadustega kooskõlas." [Kõik parteid on aastaid riigihangete seadust rikkunud, Postimees 14. aprillil 2011]
 
Autor on Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees.
 
Allikas: ERR.ee