Riigikohtu esimees Priit Pikamäe rääkis täna Tartus toimuval kohtunike täiskogul, et eelmisel aastal oli kohtunike distsiplinaarkolleegiumi ees viis kohtunikku, kellest neli mõisteti ametikohustuste rikkumise või vääritu käitumise eest süüdi ning ühe kohtuniku tegevuses rikkumisi ei leitud ja ta mõisteti õigeks.
Pikamäe sõnul on aastatel 1993–2013 distsiplinaarkolleegiumis olnud arutamisel kokku 67 distsiplinaarasja, millest suurema osa ehk 75 protsenti moodustasid ametialased süüteod.
"Kõige sagedasem ametialane süütegu ehk 29 protsendil juhtudest on olnud ebamõistlik viivitamine menetlustoiminguga ning kõige karmim karistus, ametist tagandamine, on sellise rikkumise eest määratud vaid ühel korral ehk 2011. aastal Tallinna halduskohtu kohtuniku Aivar Koppeli suhtes, enamasti on piirdutud noomituse või rahatrahviga," nentis Pikamäe.
Riigikohtu esimehe sõnul on mõistliku aja juhtumites distsiplinaarkolleegium uurinud, mis põhjustel viivitused on tekkinud ning leidnud, et enamasti kuulutati kohtuotsus ettenähtust hiljem, eksiti vahi alla võtmisel ja kaitseõiguse tagamisel, samuti on eksitud kohtuotsuse või kohtuistungi protokolli koostamisel ehk menetlusdokumente on koostatud tagantjärgi või on neid pärast istungi toimumist muudetud.
"Kui ametialaste süütegude puhul on kohtunikele ette heidetud eelkõige menetlusseadustike sätete rikkumist, siis vääritu käitumise juhtumite puhul heidetakse ette kohtunike eetikakoodeksi rikkumist," märkis Pikamäe.
Tema sõnul moodustavad vääritu käitumise juhtumid kohtunike distsiplinaarasjadest umbes veerandi ehk 25 protsenti, neist üle poole ehk 55 protsenti moodustavad asjad, mis on seotud kohtuniku ebasobiva käitumisega alkoholijoobes ning teine tihemini esinenud vääritu käitumise juhtum on seotud kohtuniku käitumisega solvaval viisil ehk 22 protsenti.
"Vääritu käitumise juhtumeid on kohtunike distsiplinaarasjade hulgas küll vähem, kuid süüdimõistmise korral on nende eest määratud karistused olnud karmimad. Kõige suuremaks eksimuseks saab kolleegiumi praktikale tuginedes pidada alkoholijoobes teenistusülesannete täitmist ja tööruumides viibimist ning sellele on järgnenud kõige karmimad karistused," kinnitas Pikamäe.
Pikamäe tõdes, et enim esinenud vääritu käitumise juhtum on alkoholijoobes avalikus kohas või tööruumides viibimine ning teine tüüpilisemaid vääritu käitumise juhtumeid on solvamine.
Samas märkis Pikamäe, et näiteks 2012. aastal ei algatatud kohtunike suhtes mitte ühtegi distsiplinaarmenetlust.