Avaliku teabe seaduse muudatuste järgi peavad avaandmed alates uuest aastast vaikimisi masinloetavalt avalikud olema, kirjutab riigi infosüsteemi ameti nõunik Andres Kütt.
Järgmisel aastal jõustuvad seadusemuudatused tähistavad peent, kuid olulist nihet avaliku teenuse ja andmete seoses. Kui seni olid põhimõteteks läbipaistvus ja avatus, siis nüüd on neile lisandunud nõue, et avalikku teenust osutades tekkivad andmed peavad vaikimisi masinloetavalt avalikud olema. Delegeerime ju iga päev rutiinseid ülesandeid masinatele, järelikult peavad ka meie avaliku teabe allikad olema nondele masinatele arusaadavad.
Seadusemuudatusega kaasnevad muutused suures hulgas infosüsteemides. Seega on õigustatud küsimus, et kui tekivad kulud, siis kust tulevad tulud. Avaandmete puhul on päris keeruline ühest vastust anda. Meil on vähe ettevõtteid, kelle ärimudelis avaandmed on kesksel kohal, seega on raske näidata nende otsest majanduslikku mõju.
Ehk võiks tuua paralleeli õliga. Laste mänguasjadest suurte laevadeni kasutatakse õli mitmesuguste mehhanismide sujuvamaks toimimiseks. Seejuures saab tihti hakkama ka ilma, aga õliga käivad asjad libedamalt. Täpselt samuti võib mõelda ka avaandmetest: otsese kasu asemel võib pigem näha määrdunud käsi, kuid pikas perspektiivis liigub ühiskond sujuvamalt.
Võtkem näiteks mõne ühistransporditeenuse pakkuja. Kui see ettevõte teeb bussigraafikud arvutile loetaval kujul kättesaadavaks, siis vaevalt on tulemuseks reisijate hulga märgatav kasv. Samas aga võib avalikuks tehtud info üles korjata mõni suur reisiplaneerija ning seeläbi lihtsustada tuhandete inimeste tööle- või kojujõudmist. Aega kasutatakse efektiivsemalt ning ühiskonnas suureneb heaolu, millest ka andmed avanud ettevõte kindlasti võidab. Kui palju täpselt, on väga raske öelda.
Nii on avaandmetega sageli: kulutatud euro tuleb tagasi üldise heaolu kasvu, mitte konkreetse summa läbi. Paremal juhul saab näidata üldist kasu ettevõttele kui sellisele paranenud maine või paremini korraldatud innovatsiooni näol.
Andmete avamiseks tehtavad kulutused ei ole samuti alati selgepiirilised ja ühesed. Asi on selles, et andmete avamisega võetakse alati ühel või teisel viisil kohustus nende kasutaja ees. Kui too bussifirma näiteks on oma liinigraafiku avalikuks teinud, tuleb seda ka uuendada. Keegi kuskil peab tegema lisatööd, et andmed õigel kujul õigesse kohta jõuaksid nii täna, homme kui ülehomme. Vastasel juhul avastavad ühel hetkel tuhanded kodanikud, et on oma päeva valesti planeerinud. Ettevõtte maine saab kahjustatud, andmete usaldusväärsus kaob, ühiskonna rataste vahele satub liiva. Lisaks puht tehnilisele lisatööle tähendab andmete avamine seega ka muutusi organisatsiooni äriprotsessides ning lisab keerukust arendustegevusele: uue liini avamisel tuleb arvestada ka avaandmete täiendamisega.
Nagu suurema osa kasulike asjadega, on avaandmetega seotud ka ohud. Tänavu mais kasutas üks kodanik ära Google´i kaardirakenduse nõrkust ning asendas FBI San Francisco kontori telefoninumbri populaarses rakenduses enda omaga. Saabuvad kõned ühendas ta sinna, kuhu vaja, kuid jäi siiski liinile kuulama ja salvestama. Tegu on suurepärase näitega ründest, mida kutsutakse allika mürgitamiseks. Pahategija muudab avalikku andmeallikat talle sobilikul viisil ning edasi on andmete kasutajatel väga keeruline hinnata nende õigsust. Erinevalt tavalisest ründest saavad pihta kõik avatud andmeid kasutavad süsteemid, mitte ainult infoturbe osas libastunud organisatsioon.
Kõigele vaatamata on avaandmetega seotud suured võimalused. Oskusliku kasutamise korral saab meie e-riik olla läbi avatud andmete palju läbipaistvam ja sujuvam. Ettevõtted saavad julgemini mängida oma ärimudeli piiridel ning kodanikud saavad palju paremat teenust.