Andres Herkel: mul ei olnud tõendeid "Aserbaidžaani sõprade" tegevuse kohta, kuid olukord oli talumatu

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) kunagine Aserbaidžaani raportöör Andres Herkel ütles, et Aserbaidžaani rahapesumasinast tulnud altkäemaksu mõju oli hääletustel näha ja kui tal oleks olnud konkreetseid tõendeid, siis oleks ta ka politseisse läinud.

Tänane Äripäev kirjutab aserite pesumasinast, mille kaudu liikus kahe ja poole aasta jooksul Eesti Danske pangas avatud kontodelt läbi 2,9 miljardit dollarit (2,5 miljardit eurot) Aserbaidžaani diktaatoriga seostatavat hämarat raha.

Uuriva ajakirjanduse konsortsiumi põhjalik ajakirjanduslik uurimus selgitas välja, et Aserbaidžaani kleptokraatlik valitsev klikk kasutas ses pesumasinas liigutatud miljardeid õige mitmel viisil. Näiteks jõudis raha vähemalt kahe Euroopa poliitiku taskusse – üks neist oli Saksa parlamendisaadik, kes viibis laekumiste ajal vaatlejana Aserbaidžaani presidendivalimiste juures ja kirjeldas neid kui ausaid. Samuti tabasid 2013. aastal süüdistused tuntud Itaalia poliitikut Luca Volontet, mille kohaselt sai ta Eesti Danskes raha pööritanud firmade kaudu altkäemaksu selle eest, et veenis Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooniga Euroopa Rahvapartei toonase juhina selle liikmeid hääletama 2013. aastal raporti vastu, mis kritiseerinuks poliitvangide kannatusi Aserbaidžaanis.

Aastatel 2004-2010 oli Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Aserbaidžaani raportöör ja hiljem ENPA monitooringukomitee esimees Andres Herkel.

„Raportöörina töötamise vältel muutus Aserbaidžaani režiim järjest suletumaks ning poliitvangide teema oli pidevalt üleval. Minu raportööri käikude igakordne osa oli vanglas olevate inimeste külastamine. Olid need siis ajakirjanikud, poliitaktivistid, aga poliitvangid olid selgelt olemas. Mida aeg edasi, seda raskem oli selleteemalist kritikat assamblee liikmete osas üheselt mõistetavaks muuta. Mida aeg edasi, seda selgemalt formeerus nö Aserbaidžaani sõprade klubi, kes leidsid, et kriitika poliitvangide osas on ülepaisutatud ja tegemist on väga toreda riigiga. Kahtlemata nende hulka kuulusid mõlemad poliitikud, keda on mainitud Äripäeva artiklites," rääkis Herkel.

"Vähe sellest, nende hulka kuulus ka praeguse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president Pedro Agramunt. Politiilise korruptsioonmi avalikuks tulek on Eestist läbi käinud rahapesu taustal suur sündmus," ütles ta.

"Aserbaidžaani sõbrad olid hästi organiseerunud. Nad olid alati valmis minema valimisvaatlusmissioonidele ja see oli mulle nähtav raportööri ja monitoornigukomitee esimehena. Konkreetne juhtum, mida heidetakse ette Luca Volontèle on seotud ühe raporti tagasilükkamisega, mille pealkiri oli "Aserbaidžaani poliitvangid" ja see koostati aastal 2013. Talle maksti raha, et ta selle raporti hääletuse tulemust mõjutaks," rääkis Herkel.

"Aastal 2008, kui ma olin valimisvaatluse juht, saavutasime me suure vaevaga selle, et anda ühtne kriitiline seisukoht Aserbaidžaani valimistele. Olukord nendes vaatlusdelegatsioonides oli juba selline, et võis arvata, et järgmistel kordadel lähevad valimisvaatluste protokollid käest ära. Nii juhtus ka järgmiste, 2010. ja 2013. aastate valimistel, kus mina enam ei käinud," sõnas ta.

"Olukord, kus sa nägid, et selline korruptsioon toimub, aga sa ei saanud seda tõendada ja su kriitikale öeldi lihtsalt vastu, et vaata, meil on erinevad poliitilised seisukohad, on talumatu. Ma olen sellest kirjutanud artikleid, esitanud kriilisi sõnavõtte, aga mul polnud materjali, millega politseisse minna," rääkis Herkel.

Mis saab Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assambleest edasi?

"Lugu on muidugi väga hapu, aga ma arvan, et assamblee president võetakse maha ja see atmosfäär on nüüd paremaks läinud. Need, kes 2013. aasta raportile vastu hääletasid ei olnud kõik altkäemaksuga määritud. Seal oli inimesi, keda lihtsalt manipuleeriti ja nemad on kindlasti ehmatunud, kui nägid, mis nende osalusel toimus. Kokkuvõttes on asi väga valus, kuid sellel saab olla ainult puhastav mõju," rääkis ta.