Läti korruptsioonivastase võitluse büroo (KNAB) endine kõrge ametnik Juris Jurašs sattus uurimise alla seoses sellega, et ta rääkis ajakirjale Ir antud intervjuus sellest, kuidas talle üritati omal ajal altkäemaksu pakkuda.
Jurašs, kes kaotas äsja oma töö KNAB-i tabanud "suurpuhastuse" käigus, rääkis juulis ajakirjale Ir, et kui ta eelmisel aastal veel tööl oli, pakuti talle miljoni euro suurust altkäemaksu. Jurašs teatas sellest enda sõnul ka büroo juhile Jaroslavs Strelcenoksile, kuid tema üllatuseks ei astutud tema poolt edastatud informatsiooni põhjal mingeid edasisi samme, vahendas Läti rahvusringhäälingu portaal.
Altkäemaksu pakkumine leidis Jurašsi sõnul aset skandaalse Läti Raudteed puudutava juhtumi raames, millega on seotud Läti Raudtee (LDZ) endine juht Ugis Magonis ja Eestist pärit suurärimees Oleg Ossinovski. Jurašsi sõnul pakuti talle miljon eurot selle eest, et ta vähendaks Magonise vastu altkäemaksu võtmise tõttu esitatud süüdistuse ümber süüdistuseks mõjuvõimuga kauplemises, mille eest oleks võimalik karistus oluliselt väiksem.
Magonise ja Ossinovski advokaadid on Jurašsi väited juba varem tagasi lükanud.
Nüüd aga kahtlustatakse KNAB endist kõrget ametnikku selles, et ta avaldas ajakirjale intervjuud andes riigisaladusi. Riigiprokuratuurist ja kaitsepolitseist kinnitati uurimise alustamist, kuid mingeid täpsemaid kommentaare ei jagatud.
KNAB-i juhti on juba pikemat aega kritiseeritud
Strelcenoksi jätkamine KNAB-i juhina on juba pikemat aega küsimärgi all olnud ning otsus tehakse käesoleva aasta novembris.
Alates 2003. aastast büroos töötanud ning 2005. aastast kriminaaljälituse osakonda juhtinud Jurašs on olnud üks suuremaid Strelcenoksi kriitikuid.
Strelcenoks omakorda otsustas 12. juulil Jurašsi vallandada alates 15. augustist. Pärast KNAB-i ümberstruktureerimist ei vasta Jurašsi kutsekvalifikatsioon ega ka kogemused mistahes uue või vaba ametikoha nõuetele, seisis käskkirjas. Jurašs teatas seepeale, et plaanib vallandamise kohtus vaidlustada.
Jurašsi süüdi mõistmine tekitaks kummalise olukorra
Otsus Jurašs uurimise alla võtta tekitab ringhäälingu arvates kummalise olukorra - kui ta riigisaladuse avaldamise eest süüdi mõistetakse, tõestaks see justkui väidet, et altkäemaksu tõepoolest pakuti ning see omakorda tõstaks veelgi rohkem esile küsimuse, miks KNAB Jurašsi teate põhjal altkäemaksu pakkumise asjus tegutsema ei asunud.
Läti ametnikud on juba aastaid rääkinud, et seadusi tuleks muuta ja kaitsta neid lekitajaid ja allikaid, kes edastavad avalikkuse huvides olulist, kuid samas sensitiivset informatsiooni. Sellist seadusemuudatust pole aga seni vastu võetud, mis tähendab, et hetkel satuvad nn vilepuhujad eelkõige ise uurimise alla.
Läti meedia hinnangul tuleb see vastuolu kõige selgemini välja Ilmars Poikansi ehk Neo juhtumi puhul - Poikans lekitas maksuandmeid, mille põhjal tuli ilmsiks ametkondade ulatuslik silmakirjalikkus. Pärast pikka kohtuprotsessi mõisteti Pikansile 100 üldkasuliku töö tundi hoolimata sellest, et Läti avalikkus valis ta samal ajal "aasta eurooplaseks".