Neljapäeval mõistis Harju maakohus kokkuleppemenetluses süüdi 36-aastase Marko, kes levitas valeväiteid politseiametniku korrumpeerumise kohta ning esitas kaitsepolitseiametile teadvalt vale kaebuse, mille kohaselt politseinik on altkäemaksu võtnud.
14. märtsil esitas Marko kaitsepolitseiametile kuriteokaebuse, milles märkis, et keskkriminaalpolitsei kõrge ametnik võttis temalt kahel korral 1500 eurot pistist ning lubas oma ametiseisundit kasutades lahendada Marko kriminaalasjaga seotud küsimusi ning aidata teda kinnipidamisasutuses.
Kaitsepolitseiamet alustas kriminaalmenetlust pistise andmise ja pistise võtmise paragrahvide alusel.
Pistisekuriteo asjaolude kontrollimiseks kuulati ja vaadati Harju maakohtu loal pealt politseiametniku ja Marko kohtumist 19. märtsil, kus Marko sõnul pidi arutatama politseiametniku poolt osutatavaid teeneid ja nende tasu.
«Kohtumise käigus tehtud salvestus ja vahetatud info olid ilmselges vastuolus Marko väidetega tema ja keskkriminaalpolitsei kõrge ametniku korruptiivsete suhete kohta,» ütles juhtiv riigiprokurör Heili Sepp.
Pärast kohtumist kinnitas ka kahtlustatav ise kaitsepolitseiametile, et ajavahemikul 14.-19. märtsil kaitsepolitseiameti ametnikele edastatud info (avaldus, ütlused protokollis, suulised väited) keskkriminaalpolitsei ametniku poolt võetud pistise kohta on vale ning lisaks kaitsepolitseiametile on ta seda valet rääkinud juba varem ka mitmetele teistele inimestele.
Kuna väited korruptsioonikuriteo kohta olid valed, lõpetas riigiprokuratuur 19. märtsil kriminaalasja ja alustas uue kriminaalmenetluse karistusseadustiku § 319 lg 1 ja §275 alusel.
Marko peeti samal päeval kinni kahtlustatavana valekaebuses ja võimuesindaja laimamises. 21. märtsil karistas Harju maakohus teda kiirmenetluses 10-kuulise vangistusega, mis liidetuna varem kelmuste eest mõistetud ärakandmata karistusega viis Marko peaaegu kolmeks aastaks vangi.
Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna sõnul on juhtum sõnumiks, et ausat juttu võetakse tõsiselt, aga oma tööd hästi ja südamega tegeva politseiametniku laimajad võetakse vastutusele.
«Võimuesindaja kui riigi, st meie kõigi turvalisust kaitsva inimese taoline ründamine ei ole lihtsalt kuritegu, see on julgeolekuoht,» kinnitas Heldna. «Rünnates korrakaitsjat, rünnatakse riiki. Ennetame ja tõkestame selliseid ilminguid meile seaduses antud võimalustega.»
Allikas: PM Online