September 2022
Septembris võtsime meedias sõna nii Euroopa Kontrollikoja kandidaadi valimise protseduuri kohta, riigikogu liikmete kuluhüvitise teemal ning JOKK-skeemide kohta. Loe lähemalt uudiskirjast.
KVE uudised
Kontrollikoja kandidaadi valimine, riigikogu liikmete kuluhüvitise teema ning JOKK-skeemid
Septembris on küsimusi tekitanud Euroopa Kontrollikoja kandidaadi valimise protseduur. KVE juhatuse esimehe Steven-Hristo Evestuse arvamusartikli antud teemal leiab ERRist.
Samuti arutles Evestus Siret Kotka kuluhüvitiste teema üle ning Keit Pentus-Rosimannuse kandideerimise üle Euroopa Kontrollikoja liikmeks Kuku raadios.
Postimees TV saates “Riigipirukas” oli fookusteemaks JOKK-skeemid ning nende mõju poliitkultuurile, mida Evestus aitas samuti avada.
Septembris sai esimese võrgustiku kohtumisega avapaugu Eesti Koostöö Kogu ja Korruptsioonivaba Eesti koolide kaasava eelarvestamise projekti IV lend
16. septembril toimus virtuaalselt esimene demokraatlike koolide võrgustiku kohtumine. Külas oli projekti üks maaletoojatest Carina Paju, kes andis alustavatele koolidele näpunäiteid ning jagas häid praktikaid. Miks see sekkumine oluline on? Selle asemel, et õpilased teoreetiliselt demokraatlike protsesside kohta õpivad, on neil kaasava eelarvestamise kaudu võimalus päriseluliselt oma panus koolidemokraatia arengusse anda. Järgmine võrgustiku kohtumine toimub juba 14. oktoobril. Virtuaalselt tuleb külla Saaremaa riigigümnaasiumi koolijuht Ivo Visak, kes räägib erinevatest tegevustest, mida koolides teha saab, et rohkem õpilasi kaasata.
Meie IV lennu moodustavad Puiga Põhikool, Imavere Põhikool, Kõpu Põhikool, Tallinna Saksa Gümnaasium, Tallinna 32. Keskkool, Kohtla-Järve Gümnaasium, Märjamaa Gümnaasium, Kaarli Kool, Rapla Gümnaasium.
Toetamaks kaasava eelarvestamise läbiviimist koolides, oleme valmis saanud ka uute õppematerjalidega, millega saab tutvuda kaasavkool.rahvaalgatus.ee lehel.
Demokraatlike koolide võrgustiku kohtumiste läbiviimist toetab Aktiivsete Kodanike Fond.
Kutsume osalema seminaril “Due diligence – kuidas vältida seotust kahtlaste ettevõtetega?” 19. oktoobril
Organisatsiooni maine mõjutab nii organisatsiooni kasvu kui tulusid. Et aina enam mõjutab kliendi käitumist ettevõtte laiem käitumine, tuleb tagada tarneahelate ja koostööpartnerite usaldusväärsus. Seda kindlasti ka kehtivate sanktsioonide valguses. Kuidas aga tuvastada ning tõhustada meetmeid kaitsmaks ettevõtte mainet kahtlaste äriskeemide eest? Mis oleksid järgmised sammud mida ette võtta kui halb tehing on juba aset leidnud?
Finantsiliste aspektidega seotud hoolsuskohustusest räägib Monika Rihma, direktor, Audere International.
Monika Rihma on töötanud nii avalikus kui erasektoris, sealhulgas riigiteenistuses kui PwC-s, uurides poliitilisi, ärilisi ja julgeolekuriske. Ta on omandanud kõrghariduse Hongkongis ja Suurbritannias, omades magistrikraadi rahvusvahelise julgeoleku alal. Hetkel töötab Monika direktorina Londonis, Audere Internationalis, hallates uurimisi, mis hõlmavad nii tehingueelseid kui ka tehingujärgseid keerukaid juhtumeid. Samuti täiendab Monika end Harvardi Ülikoolis küberjulgeoleku alal.
Registreeru seminarile siin.
Ausa Ettevõtluse Võrgustiku seminaride läbiviimist toetab Aktiivsete Kodanike Fond.
Transparency International (TI)
Läbipaistmatus pandeemia ajal
Covid-19 pandeemia on näidanud, et juurdepääs teabele on ülioluline tagamaks kõigi inimeste õigust tervisele, haridusele ning võrdõiguslikkusele. Eriti just kriisiaegadel. Pandeemia on toonud miljonite inimeste jaoks ebakindlust ning ebapiisav juurdepääs teabele on neid probleeme veelgi süvendanud. Kui avalikkust hoitakse teadmatuses, kuidas riik oma ressurssidega ümber käib, on korruptsiooni oht seda suurem. TI blogist saab lugeda kui läbipaistmatult on tegutsetud pandeemia ajal näiteks Hondurases, Argentiinas ja Ungaris.
Teised korruptsioonist
Alates 1. oktoobrist muutuvad äriregistri andmed kõigile tasuta kättesaadavaks. Justiitsministri sõnul aitab andmete tasuta kättesaadavaks tegemine ettevõtlussektorit läbipaistvamaks ja innovaatilisemaks muuta. Justiitsministeeriumi plaanid ulatuvad registriandmete kättesaadavaks tegemisest kaugemale. „Hetkel võimaldame e-äriregistri teenuseid kasutada tasuta sellisel kujul, nagu need juba olemas on,“ ütles Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktor Rivo Reitmann ning lisas: „Tegemist on esimese sammuga avaandmete teekaardil. Järgmises etapis vaatame üle, millised on ettevõtjate vajadused ja mida uute teenuste loomisel lisaks soovitakse. Samuti tahame muuta info leidmise e-äriregistri portaalis mugavamaks.“
Inimõiguste keskus toetas kohtus noort sportlast Miiat, kes andis alaealisena kogetud seksuaalsest ahistamisest konfidentsiaalselt teada koolijuhile ja kelle vastu treener esitas seetõttu laimukaebuse koos kahjuhüvitise nõudega. 1. septembril tegi kohus otsuse Miia kasuks. Miiat esindav advokaadibüroo LIVERTE vandeadvokaadi Meris Vellingu sõnul on kohtuotsus märgilise tähtsusega nii Miia kui ka ühiskonna jaoks laiemalt: “Ahistamine on tõsine inimõiguste rikkumine ja sellest peab olema võimalik turvaliselt ja usaldusväärselt teada anda.” Antud vaidlus näitab kuivõrd vajalik on koolides ja töökohtades luua turvaline teavitamissüsteem, et ahistamise ohvrid julgeksid juhtunust jagada ja neile oleks tagatud kindlus, et ahistamisest teatamine ei kahjusta edasist õppeteed või tööelu.
Ajakirjandusest
Sel kevadel sai riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon vihje, et Siret Kotkal on Tallinnas mitu korterit, kuid ta ise elab üürikorteris ja laseb riigikogu kantseleil oma eluasemekulu hüvitada. Nii seaduse kui ka riigikogu kodukorra järgi oli aga kõik korrektne, sest eluaseme hüvitise saamiseks on kõige olulisem registrijärgne elukoht, vahendas Eesti Ekspress.
Viis aastat Eesti laenuturu räpaste üksikasjadega kokku puutunud vilepuhuja räägib, kuidas laenu andes ei arvestata klientide tegeliku võimega seda tagasi maksta. Määrav on hoopis see, kas laenusoovijal on hinge taga kinnisvara, kirjutas Eesti Päevaleht.
Kuigi eelmise valitsuse ajal algatatud erakonnaseaduse muutmise eelnõu ootas kooskõlastuse läbinult valitsusse ja sealt edasi riigikogusse saatmist, on ta jäänud justiitsministeeriumisse toppama. Uue ministri sõnul pole eelnõu, mis suurendaks erakondade rahastamise järelevalvet, hetkel poliitiliselt esmatähtis, vahendas ERR.
Eesti Päevalehest saab lugeda kuidas pead on tõstnud n-ö valgekraede kuritegevus, mis peitub legaalse tegevuse taha ja mida on keerulisem tuvastada ja tõendada. Majandus- ja korruptsioonikuritegudega on tihtilugu nõnda, et tavainimene end kannatanuks ei pea, kui teda pole just mõnda püramiidskeemi või telefonikelmi ohvriks meelitatud.