lobitöö

29.04.2020

KVE tegevjuht: lobitöö läbipaistvus on oluline eriti kriisiajal

Kuigi praeguses olukorras on paljudele isegi veider rääkida muust kui tervisest ja pandeemia mõjust majandusele, on koroonakriis korralik proovikivi meie riigivalitsemise sõltumatusele ja vastupanuvõimele, kirjutab Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju tänases Äripäevas.
09.12.2019

KVE juhatuse liige korruptsioonivastasel päeval antud intervjuus: ühiskonnas ei olda endiselt veel piisavalt teadlikud vihjeandmise ja kohtumiste avalikustamise temaatika olulisusest

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on sellel aastal tegelenud nii ministrite kui nende nõunike huvide konflikti juhise, ministrite ja nende nõunike poolt huvirühmade ning lobistidega kohtumiste avalikustamise ja vilepuhujate ehk vihjeandjate teemadega. „Nende küsimustega ka praktiliselt tegelemine - TTÜ vihjeandmise skandaal ja valitsuse tasandile jõudnud maaeluministeeriumi kriis - on tõestanud, et ühiskonnas, sealhulgas isegi tippjuhtide või valitsuse liikmete poolt ei olda endiselt veel piisavalt teadlikud vihjeandmise ja kohtumiste avalikustamise temaatika olulisusest,“ tõdes endine juhtiv riigiprokurör, Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Steven-Hristo Evestus rahvusvahelise korruptsioonivastase päeva eel antud intervjuus.
24.10.2019

KVE tegevjuht ERRis: lobitöö tuleks ümber mõtestada

Lobitöö mõistet pole Eestis seadusandluses määratletud, mistõttu pole üllatav, et seda aetakse segi muu (otsuste) mõjutamisega seotud sõnavaraga. Näidet pole tarvis kaugelt otsida. Alles 1. oktoobril Eesti Ekspressis ilmunud "EKRE mõjukas liige korruptsiooniafääris: Endel Oja küsis lobitöö eest pistist" artiklis kasutati "mõjuvõimuga kauplemist" ja "lobitööd" vaat et sünonüümidena. Lobitöö lai,...
15.10.2019

KVE selgitas Vikerhommikus lobitöö ja pöördukse efekti tagamaid

Kuigi lobitöö on loomulik osa seadusloome protsessist, on sellel mõistel praegusel hetkel pigem halb maik juures. Avalikkusel puudub ülevaade, kes kellega ja millisel eesmärgil kohtub, ning peamiselt kuuleme lobistide huvidest alles meedia vahendusel ja tihtipeale halvas valguses. Poliitikute ning kõrgemate riigiametnike töö aga ongi erinevate huvirühmadega kohtuda ning huvirühmade eesmärk omakorda teatud huvide eest seista. Oleme seega jõudnud olukorda, kus läbipaistvuse puudumise tõttu tekib avalikkusel mulje, et tegemist on hämara asjaajamisega, kuigi enamikel juhtudel see nii ei ole. Et aga avalik usaldus nii riigikogu kui valitsuse vastu on Eestis endiselt võrdlemisi madal, tasub meil kindlasti kaaluda, kuidas seda parandada.

Lehed