Valitsus kiitis täna heaks korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013-2020, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust korruptsioonist, avaliku sektori otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning edendada ning arendada korruptsioonikuritegude uurimise kvaliteeti.
Uue strateegia läbiv põhimõte on suurendada läbipaistvust. «See tähendab, et näiteks info omavalitsuste ja riigi finantstehingutest muutub kodanikule senisest lihtsamini kättesaadavaks. Riigiasutustes hakatakse uue strateegia järgi tegema riskihinnanguid, mis sõeluvad korruptsiooniohtlikud kohad välja,» rääkis strateegia väljatöötamist juhtinud justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt.
Eesmärkgiks on, et iga asutus tegeleks ise oma asutuse puhtamaks muutmisega. Riigihangete puhul hakatakse senisest enam hanget puudutavaid dokumente avalikustama, lisaks on eesmärgiks võetud 100 protsenti paberivaba menetlus, märkis ta.
«Jätkuvalt ja isegi süvendatult tuleb pöörata tähelepanu kohaliku omavalitsuse korruptsiooniriskile. Viimased aastad on toonud välja korruptsioonijuhtumeid, mis on seotud kohaliku omavalitsuse ametnike tegevusega. Strateegia rakendamine peab tagama kohalike omavalitsuste poolt avalike vahendite kasutamise läbipaistvuse, et elanikele oleks selge ja arusaadav, milleks nende raha kasutatakse,» lisas Sööt.
Aastal 2010 läbi viidud korruptsiooniuuringu andmeil on Eesti inimesed korruptsiooniga kõige rohkem kokku puutunud tehnoülevaatusel, suheldes arstide, politsei ning lasteaia, kooli ja ülikooliga. Ka ettevõtjad on korruptsiooniga enim kokku puutunud tehnoülevaatusel, ent ka riigihangete asjus. «Uuringule ja ekspertide soovitustele tuginedes ongi järgnevate aastate fookus suunatud inimeste teadlikkuse ning avaliku sektori otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamisele. Kindlasti saavad eraldi tähelepanu just uuringust väljatulnud valdkonnad,» ütles justiitsminister Hanno Pevkur.
Korruptsiooniuuring näitab, et üldiselt on inimesed hakanud suhtuma korruptsiooni taunivamalt. Siiski eristuvad siin mitte-eestlased: nende korruptsiooniteadlikkus on väiksem, nad taunivad seda vähem ja nad on altimad korruptiivselt käituma. Näiteks kui hüpoteetilises olukorras nõustuks altkäemaksu maksma 28 protsenti eestlastest, siis mitte-eestlastest teeks seda 47 protsenti. Samuti on korruptsioonile altimad noored inimesed.
«Seni on teadlikkuse suurendamise, hoiakute tugevdamise ja eetilise käitumise edendamise käigus välja jäetud noored, eriti koolinoored. Korruptsiooni valdkonda ei puuduta täna koolides ka ükski õppekava. Koolinoorte kaasatus on väga oluline ja aitab kujundada riskiteadlikke isiksusi, mis omakorda loob head eeldused korruptsiooni ennetamiseks,» lisas Pevkur.
Korruptsioonivastast poliitikat juhib ja strateegia elluviimist koordineerib justiitsministeerium ning strateegiat viivad ellu kõik ministeeriumid ja valitsusasutused.
Strateegias kavandatud tegevuste elluviimisest ülevaate saamiseks hinnatakse pidevalt selle täitmise seisu ning selleks luuakse korruptsioonivastased valdkondlikud võrgustikud, nagu näiteks tervishoiuasutuste võrgustik, õiguskaitseasutuste ja omavalitsuste võrgustik.
Võrgustike esindajad kohtuvad justiitsministeeriumi eestvedamisel paar korda aastas, et arutada valdkonnas toimuvat ja lahendust nõudvaid teemasid. Plaanitud on ka määrata igasse ministeeriumisse korruptsioonivastast poliitikat selle haldusalas koordineeriv isik.
Justiitsministeerium koostab meetmete ja tegevuste elluviimise aruande ja hindab strateegia elluviimise tulemuslikkust. Samuti esitab justiitsministeerium valitsusele heakskiitmiseks strateegia täitmise kohta lühiaruande iga aasta märtsis. Aruanne sisaldab ülevaadet tegevustest, rakendusprobleemidest ja kuludest.
Põhjalik aruanne strateegia täitmise kohta esitatakse valitsusele 2017. ja 2021. aastal, milles hinnatakse strateegia mõjusid valdkonnale ja sihtrühmadele.