Riigiprokuratuur ei alusta võimaliku kuriteo aegumise tõttu kriminaalmenetlust seoses ajakirjanduses tõstatatud kahtlusega, et Eesti Panga ametnikud on võltsinud VEB Fondi dokumente.
Riigiprokuratuur analüüsis dokumente ja teavet, mis käsitlevad Eesti Panga 5. aprillil 1995 Vene Välismajanduspangale saadetud kirja, milles Vene residendist TSL-International nõuab 32 327 675 USD.
Sihtasutuse VEB praegune juhataja on seisukohal, et kirjas TSL-Internationali näidatud nõude taga olid tegelikult sel ajal Vabariigi Valitsusele ja Eesti Pangale kuulunud nõuded.
Nähtuvalt Eesti Panga aruannetest kohustus Eesti Pank vastavalt 1997. aasta jaanuaris sõlmitud garantiilepingule võõrandama Põhja-Eesti Pangale (mille õigusjärglaseks sai Eesti Ühispank) Eesti Panga nõude VEB Fondi vastu koos valitsuse 1997. aasta alguses Eesti Pangale üle antud VEB Fondi nõudega.
Riigiprokuratuurile ei ole täpselt teada, mis toimus algselt Eesti Pangale ja Vabariigi Valitsusele kuulunud nõuetega pärast nende võõrandamist.
Sihtasutus VEB praegune juhataja on seisukohal, et nende tehingute seeriaga viidi läbi algselt Vabariigi Valitsusele ja Eesti Pangale kuulunud 360 000 000 EEK väärtuses sertifikaatidega tagatud nõuete realiseerimine.
Arvestades Eesti Panga 5. aprilli 1995 kirjas toodud TSL-Internationali nõude summa suurust (umbes pool kõikide VEB Fondi sertifikaatide mahust) ja võrreldes seda Eesti Panga ja Vabariigi Valitsuse toonaste nõuete summaga, tekib kahtlus, et kõnealuses kirjas TSL-Internationalile omistatud nõude all peeti muu hulgas tõepoolest silmas ka sel ajal Vabariigi Valitsusele ja Eesti Pangale kuulunud nõudeid.
Ametlikus dokumendis valeandmete esitamine võib olla dokumendi võltsimine karistusõiguse mõttes, mistõttu antud juhul on olemas kriminaalmenetluse alustamiseks piisav kuriteokahtlus kriminaalmenetluse seadustiku § 194 mõttes.
Samas ei luba kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 2 kriminaalmenetlust alustada, kui võimalik kuritegu on aegunud. Vastavalt karistusseadustiku § 81 aegub kuritegu kümne aasta jooksul esimese astme kuriteo toimepanemisest ja viie aasta jooksul teise astme kuriteo toimepanemisest. Seetõttu ei ole võimalik kriminaalmenetluse alustamine juhtunu täpsemaks uurimiseks ja tõstatatud kahtluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks.
Samuti puudub prokuratuuril pädevus kriminaalmenetluse väliselt selle teema edasiseks uurimiseks.
Allikas: ÄP Online