Prokuratuur nõuab Luxleaksi lekitajatele reaalseid vanglakaristusi

Luksemburgi prokuratuur esitas täna nn Luxleaksi skandaaliga kohtu all olevatele meestele lõplikud süüdistused. Kahele mehele soovivad prokurörid 1,5 aasta pikkust vanglakaristust.

Kohtu all on audiitorfirma PricewatershouseCoopers (PwC) kaks endist töötajat, Antoine Deltour ja Raphael Halet, ning Prantsuse ajakirjanik Edouard Perrin. Kõik mehed on Prantsuse kodanikud, vahendasid Yle, Euobserver jt.

Prokuröride hinnangul tuleks Deltouri ja Halet'd karistada 18-kuulise vanglakaristusega ning Perrinile tuleks karistuseks määrata rahatrahv.

Nn Luxleaksi skandaal heitis valgust sellele, kuidas Luksemburg aitas suurkorporatsioonidel vähendada oma rahvusvahelist maksukoormust. Andmelekke tagajärjel jõudis uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi (ICIJ) kätte umbes 28 000 dokumenti. Materjalidega on nüüdseks tutvunud 30 riigi ajakirjanikud.

Antoine Deltour'i süüdistatakse selles, et ta edastas informatsiooni klientide maksulepingute kohta Perrinile, kes selle kohta esimesena loo avaldas.

Deltour seisab silmitsi süüdistustega varguses, ärisaladuse paljastamises, ametisaladuste rikkumises ja rahapesus.

Raphael Halet'd kahtlustatakse samuti andmete lekitamises ja tema seisab silmitsi samade süüdistustega.

Perrini käsitletakse süüdistusmaterjalides kui kaasosalist.

Kuigi Luksemburgis on seadused nn vilepuhujate kaitsmiseks, on neid ebaseaduslike tegevuste paljastamise eest vangistatud.

Inimõiguste aktivistid on praegust juhtumit kritiseerinud. "Deltour'i tuleks kaitsta ja kiita, mitte vastutusele võtta. Informatsioon, mille ta paljastas, oli avalikkuse huvides," ütles Transparency Internationali tegevdirektor Cobus de Swardt.

Nii Luksemburgi valitsus kui ka ettevõtted, kes on salajaste lepingutega seoses paljastatud, on öelnud, et nende tegevus ei ole olnud ebaseaduslik. Skandaal paljastas, et ainuüksi Luksemburgi maksuameti lahkel loal on tuhanded ettevõtted, teiste seas Pepsi, Ikea ja Amazon, jätnud maksmata miljardeid eurosid tulumaksu. Teiste seas kasutas skeemi ka Deutsche Bank.

Luxleaksi skandaal avaldas survet Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile, kes oli Luksemburgi peaminister ajal, mil paljud maksusoodustused kasutusele võeti. Juncker on eitanud seda, et ta on midagi valesti teinud ning ta on nüüd toetanud ka Euroopa Liidu uusi reegleid, mis muudavad korporatsioonide maksustamise läbipaistvamaks.

Tegemist oli suurima omataolise paljastusega enne nn Panama dokumente, mis näitavad, kuidas rikkad ja võimukad on kasutanud oma varade peitmiseks maksuparadiise.