Keskkriminaalpolitsei juht Krista Aas tõdes majanduskuritegevust analüüsides, et ühiskonna moraal on alla käinud – üha enam tolereeritakse ebaausat ettevõtlust.
Krista Aas koostöös oma Soome kolleegidega võitleb selle eest, et kuritegusid ja pettusi ära hoida, sest ennetamine on ettevõttele odavam kui tagajärgedega tegelemine – kaotatud raha tagasisaamine võtab aega, juhul kui see üldse õnnestub.
Rahapesu on valdkond, mille osakaal Eesti-Soome vahelises kuritegevuses kasvab. Aas näeb selle taga üldist moraaliküsimust.
"Tolereeritakse käitumist, mida ei peaks. Ühiskonna tolerants on ebaaususe suhtes kasvanud," ütles Krista Aas murelikult. "Näen siin ohumärki."
Ehkki Eesti ja Soome omavahelist koostööd peab Aas heaks, samuti tehnilisi võimalusi majanduskuritegevuse uurimiseks ja tõkestamiseks, peab ta nõrgaks kohaks ametkondade riigisisest koostööd.
"Eestlastele on loomuomane, et igal talunikul on oma traktor õue peal ja ta künnab ise ning külvab vilja ise ja lõpuks küpsetab veel leiva ka ise," piltlikustas ta individualismi, mis ka töös välja lööb. "Tegelikult peaks traktorid küla peale kokku tooma ja koostööd tegema."
Koostöö on Aasa hinnangul vajalik just seetõttu, et majanduskuritegevuse vastu võitlemine eeldab väga häid majandusteadmisi, raamatupidamisseaduse ja väärtpaberi valdkonna head tundmist, mistõttu see on väga kallis ja piiratud ressurss, mida igasse piirkonda paratamatult ei jagu.
"Eesti ei saa kunagi nii rikkaks, et lubada endale sellist ressurssi igas asutuses," põhjendas ta paremat koostöövajadust. Kuna iga asutus seisab iseenda eest koos oma eesmärkide, tegevuskavade ja prioriteetidega, siis tasukski jõud teatud osas koondada ja piltlikult öeldes eri ametkondade
spetsialistid samasse tuppa tegutsema panna.
Nende ametkondade all pidas ta silmas eeskätt politseid ja prokuratuuri, rõhutades, et ta ei pea silmas mitte struktuurset ümberpaigutamist, vaid just sisulist koostööd.
Majanduskuriteod on enamasti rahvusvahelised, mistõttu on oluline kaasata ka teise riigi uurijaid. Takistuseks võivad aga saada seaduste erinevused. Näiteks Soomes oli majanduskuritegu 2014. aastani sisuliselt defineerimata.
Aas siiski leidis, et defineerimine on formaalsus. "Ma olen kuritegude lahendamisega tegelnud alates 1998. aastast ja asjaolu, et majanduskuriteo definitsioon puudus, pole see mul kunagi takistanud tööd tegemast," rõhutas Aas.
Rahvusvaheline õigusabipalve vs ühine uurimisrühm
Eesti ja Soome on kuritegude lahendamisel läinud üha enam seda teed, et ei saadeta teineteisele rahvusvahelisi õigusabipalveid, mille menetlemine võtab aega ja võib sumbuda anonüümse ametniku lauale, vaid algatatakse ühine uurimisrühm. Pärast selle käivitamist käib koostöö juba kui
kellavärk – enam ei pea iga küsimust ametlikke kanaleid pidi ükshaaval saatma, vaid asjad saab ka telefoni ja e-kirja teel hõlpsalt lahendatud.
Kiirus on oluline just maksukuritegude ja rahapesu korral, kus raha harva pikemalt kui ühe päeva arvel vedeleb - jäljed kaovad kiiresti ning sageli saadakse jälile vaid tankistile, kes pärast kahtlasi tehinguid ettevõtte etteotsa on määratud. Seda hullem, kui ta veel välismaal ka resideerib – siis on tõenäosus rahale jälile saada nullilähedane.
Eesti ja Soome ühiskontol on 24 ühise uurimisrühma juhtumit alates 2004. aastast. Euroopas on neid kokku olnud üldse 54, seega on Eesti-Soome koostöö kindlasti üks tõhusamaid. Nii Soome kui Eesti poole esindajad ei ole koostöö kiitmisel kitsid. Ainult kiirus, millega majanduskuritegudele
jälile saada, võiks veel tõusta, et uurijatele raha tagaajamisel tühjad pihud ei jääks.
Kui senine Eesti-Soome koostöö on põhinenud valdavalt narko- ja rahapesukuritegude uurimisel, siis tõusev trend on küberkuritegevus. Uurijad peavad end pidevalt koolitama, et kurjategijatega sammu pidada ja nende uusi skeeme tundma õppida.
Näiteks "karussell" on kuriteoliik, millega eestlased on juba palju kokku puutunud, kuid soomlased peavad alles oma Eesti kolleegidelt snitti võtma. "Karussell" tähendab olukorda, kus käibemaksu tõstetakse dokumentide abil riigist riiki, kaup ise aga ei liigugi. Kõik tehingud toimuvad vaid
paberil ja dokumentide järge pidada on keeruline. Niisugune paberimajandus käib kaasas just kõrge aktsiisiga kaupadega, mille makse soovitakse optimeerida: kütus, alkohol, tubakatooted.
Uus trend – keskkonnakuriteod
Tõusva trendina nähakse aga keskkonnakuritegusid, kuivõrd keskkonnatasud on kõrged ja prügimajandus muutub üha kallimaks. Seetõttu on juba esinenud juhtumeid, kus jäätmed veetakse salaja Aafrikasse.
Kui siiani on alkoholivedu käinud Eesti ja Soome vahet, põhjuseks aktsiiside suur erinevus, siis nüüd, mil ka Eesti alkoholiaktsiisi jõuliselt tõstis, on pead tõstmas alkoholikaubandus Eesti ja Läti vahel. Kui Soome ja Eesti vahet käivad laevad, mis võimaldavad pisutki sellel äril silma peal hoida, siis Eesti ja Läti vahel on üksnes maismaapiir, mis teeb tolli töö üksnes raskemaks. Tuleb leida uusi võimalusi selle kuriteoliigi tõkestamiseks.
Erinevad seadused teevad rahvusvahelise koostöö nüansirikkaks ja keeruliseks. Näiteks Soomes puudub väärteo mõiste, seal on kõik kuriteod kuriteod. Seetõttu jääb Soomest tulnud õigusabipalve Eesti mõistes väärteo korral vastuseta, sest ei vasta õigusabipalve tunnustele.
Samal põhjusel on eeskätt Austria hädas maksuparadiisi Šveitsiga, mis kaitseb seal konto avanud ettevõtjaid lõpuni, neid teistele riikidele välja andmata. Seadused on lihtsalt sellised.
Rahvusvahelised õigusabipalved jäävad rahuldamata ka juhul, kui nende sisu on liiga napp või taotlus põhjendamata, seetõttu soovitavad rahvusvahelise kriminaalmenetluse juhid Eurojustist olla oma õigusabipalvetes pigem sisukam, siis sünnib ka koostöö suurema tõenäosusega.