Prokuratuur andis korruptsioonisüüdistusega kohtu alla tuntud kohaliku ehitusettevõtja Alar Sepperni, kes tuli ise politseile teatama altkäemaksukuriteost ning aitas uurimisele kaasa kuriteo matkimisega.
Süüdistus puudutab 2015. aasta kevadel toimunud juhtumit, mil Sepperni firma, praeguseks likvideerimisel olev Sepmar tegi Narva linna tellimusel Paju koolis ja õpilaskodus ehitustöid evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamiseks − Sepmar oli võitnud nende tööde hanke. Tööde tegemisel viis omanikujärelevalvet läbi TADF Ehitus, mille juhatuse liige Fjodor Sokolov ajas Sepperniga toona asju.
600 eurot
Süüdistuse kohaselt hakkas aga Sokolov ühel hetkel nurisema, et tööde tähtajad on üle läinud ja tema selle ajakulu eest tasu ei saa. Prokuratuuri süüdistus ütles selle kohta eile Viru maakohtus alanud protsessil: mehed leppisid omavahel kokku, et Seppern maksab Sokolovile 600 eurot altkäemaksu. Väidetavalt lubas Sokolov Seppernile, et sel juhul ei teki tal probleeme objekti vastuvõtmisega.
Nagu nähtub süüdistusmaterjalidest, toimus tehing kolmanda firma, OÜ Patruul kaudu, mille juhatuse liige Andrei Jakovenko esitas Sepperni firmale fiktiivse arve 600 euro peale transporditeenuste eest, mida tegelikult ei osutatud. Sepmar tasus sellest 400 eurot, mille Patruul kandis edasi Sokolovi firmale TADF Ehitus justkui sisseostetud konsultatsiooniteenuse eest.
Puuduolevad 200 eurot tõi Seppern aga Sokolovile tema Narva-Jõesuus asuvasse koju sularahas. Ent niipea kui Sokolov oli raha vastu võtnud, ilmusid välja politseitöötajad, kes teatasid Sokolovile, et ta on kahtlustatav altkäemaksu küsimises ja võtmises.
Nii Seppern, Sokolov kui Jakovenko on nüüd altkäemaksu ja võltsimise süüdistustega kohtu all.
Läks ise politseisse
Sepperni puhul on aga huvitavaks asjaoluks seik, et ta on saanud kuriteosüüdistuse, kuigi läks ise politseisse altkäemaksust teatama. “Ma käisin kõigepealt kahel korral politseis, et selgeks teha, et minult küsitakse altkäemaksu. Keegi ei võtnud mind algul jutule ja saadeti minema. Alles kolmandal korral võeti asi ette,” rääkis Seppern Põhjarannikule.
Ka Sepperni kaitsja Oliver Nääs peab kummaliseks, et tema kaitsealune üldse kriminaalsüüdistuse sai, sest tänu tema teatamisele see kriminaalasi üldse käivitati ning pealegi aitas Seppern politseiuurijatel läbi viia kuriteo matkimist altkäemaksu üleandmisel.
Eile alanud kohtuprotsessil oli Seppern kohtualustest ainus, kes ennast osaliselt süüdi tunnistas − 400 euro ulatuses altkäemaksu andmises. Ülejäänud kaks kohtualust süüd omaks ei võtnud.
Seppern ütles Põhjarannikule, et käis politseis juba enne seda, kui oli 400 eurot üle kandnud, kuid teda ei võetud jutule, aga tähtajad pitsitasid ning makstes püüdis ta aega võita.
Kahe aasta tagune hange lõppes aga Sepperni firmale topelt õnnetult. Ta rääkis, et tööde üleandmine venis ehitusjärelevalve ebakompetentsuse tõttu ning lõpuks lõpetas Narva linn tema firmaga hankelepingu ja Sepmar sai lepingu tähtajaks täitmata jätmise eest 60 000 eurot trahvi. Sama suur oli kogu hanke maht.
Süüdistus valeütluste andmises
Seppernile on selle kriminaalasja raames esitatud ka süüdistus valeütluste andmises. See puudutab viie aasta tagust juhtumit, mis on seotud tuntud allilmaliidri Valeri Mihhailoviga (alias Golova). 2013. aasta aprillis rallitas oma sünnipäeva Jõhvi pubis Privaat pidanud Golova autoga Jõhvi lähedal teda peatanud politseipatrulli eest minema ning kihutamise käigus sõitis kraavi nii politseiauto kui Golova sõiduk. Viimase juht jooksis toona metsa, kuid politseinikud said ta kätte ning väärteomenetluse käigus andis tunnistusi ka sünnipäeval olnud Alar Seppern. Tema tunnistuse kohaselt istus Mihhailov enne Privaadi juurest ära sõitmist auto tagaistmele. Hiljem esitati Seppernile süüdistus, et ta on esitanud sellega valeandmeid. Seppern kinnitas ka eile, et tema nägi, kuidas Mihhailov ei istunud mitte rooli, vaid tagaistmele, kui auto ära sõitis, ning juhid võisid hiljem vahetuda.
Alar Seppern on praegu uurimise all ka ühes teises kriminaalasjas, kus teda süüdistatakse selles, et ta esitas oma raamatupidaja ja veel ühe isiku kaasaaitamisel maksuametile teadlikult jaanuarist 2016 kuni jaanuarini 2017 firma käibe- ja tuludeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmeid, millega jäi maksmata makse esialgsetel andmetel rohkem kui 190 000 euro ulatuses.
Selle kriminaaluurimise käigus võeti Seppern märtsi lõpus kohtu määrusega kuni pooleks aastaks vahi alla. Prokurör Rita Hlebnikova selgitas toona, et otsustas taotleda mehe vahistamist, kuna tegemist on ettevõtjaga, kes on sooritanud maksualase süüteo, mis on toime pandud pikema perioodi kestel, ning “negatiivse tulevikuprognoosi kohaselt võib jätkata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist”. “Prokuratuuri hinnangul võib kahtlustatav vabaduses viibides jätkata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, kõrvale hoiduda menetlusest ning kõrvaldada ja hävitada seni veel kogumata tõendeid,” lisas Hlebnikova.
Üllataval kombel pääses Seppern aga kaks nädalat hiljem juba vabadusse. Seppern ega tema kaitsja selle juhtumi tagamaid veel avada ei taha. “Selle üle käisid meil prokuröriga põhjalikud läbirääkimised, mille tulemusel Alar Seppern vabastati,” ütles Sepperni kaitsja Oliver Nääs. Prokuratuur põhjendas Sepperni vabastamist lühidalt: “Kuna isik asus kahju hüvitamisele ning on osaliselt ka kahju ära maksnud.”