Käesoleval aastal avaldatud riigikontrolli auditist selgub, et 2/3 uuritud kohalikest omavalitsustest ja nende ühingutest rikkusid korruptsioonivastast seadust. Olukorda pole parandanud kümme aastat koolitusi.
Riigikontrolöri nõunik Airi Mikli rääkis kolmapäeval saates "Suud puhtaks", et kohalikes omavalitsustes on tehtud korruptsiooniteemalisi auditeid kümme aastat ja riigikontroll on ka ise pärast auditite tegemist omavalitsusi palju koolitanud. Siiski ei ole tema sõnul olukord paranenud.
"Vaatamata sellele, viimane, sel aastal lõppenud audit näitas, et 2/3 meie poolt valitud kohalikes omavalitsustes oli toimunud korruptsioonivastase seaduse rikkumisi. Paremaks, ma ei näe, et oleks läinud," tõdes ta.
Lahendus oleks tema sõnul läbipaistvus, vähemalt nende asjade puhul, mis on tingitud teadmatusest, rumalusest või lohakusest.
"Kui tehingute info on kõik avalik, kui on võimalik näha inimeste huvisid erasektoris, siis tegelikult juba palju asju eos ei toimugi, juba hoitakse ära sellega, et nendel samadel võimu juures olevatel inimestel tekib hirm midagi sellist toime panna," selgitas Mikli saates.
Riigikontroll tõdes auditis, et korruptsioonirisk omavalitsustes on olnud läbi aja suhteliselt suur, sest omavalitsuste juhtimisega tegelevad inimesed on sageli seotud eraettevõtetega ja see võib viia rikkumisteni, kui kohustusi korruptsiooni ennetamisel ei täideta.
Riigikontrolli kinnitusel on risk veelgi suurem omavalitsuste ühingutes. Näiteks omavalitsuste äriühingute ja sihtasutuste (kokku 412) juhtidest oli 2015. aastal otseselt seotud mõne eraettevõttega 93 protsenti.
Riigikontroll tuvastas huvide konflikti ja korruptsioonivastase seaduse rikkumisi kokku 12 uuritud omavalitsuses ja ühingus 18-st ehk 66 protsendi puhul. Samas olid rikkumised pigem ajendatud kohustuste vähesest teadvustamisest ja mugavusest, mitte soovist võimupositsiooni ära kasutada.
Põhiliselt leiti toimingupiirangu rikkumist ostutehingutes, harvem toetuste maksmisel. Auditis toodi välja, et näiteks oli ametnik osalenud tehingus oma eraettevõttega viisil, mis võimaldas tal tehingut mõjutada näiteks tehingupartneri valiku või lepingu koostamisega. Seda tuvastati kaheksas üksuses, kokku 76 tehingus. Rikkumisega seotud rahasumma oli 50 484 eurot.
Enamasti oli rikutud riigihangete seadust, kuna ostud ametniku ettevõttelt olid tehtud hanketa ja võrdlevaid hinnapakkumisi võtmata.
Samuti leidis riigikontroll kuus juhti, kes olid iseendale tasu määranud, kokku summas 20 103 eurot.
Probleeme oli ka ametiautode kasutamisega seoses, mille puhul oli kasutuskord nõrk ja seetõttu ei olnud võimalik veenduda, et autosid põhjendamatult eratarbeks ei kasutata. Otseseid rikkumisi selles osas aga ei leitud.
Suhtumine korruptsiooni on muretu
Auditist tuli välja, et kohalikes omavalitsustes mõistetakse korruptsiooni kui nähtust, kuid oma asutusele või ettevõttele mõeldes ei osata või ei taheta riske näha, samuti ei maandata neid riske.
Uuritud omavalitsustes ja nende ühingutes pole riigikontrolli hinnangul tehtud piisavalt, et korruptsioonivastast seadust täita ning sageli on suhtumine korruptsiooni põhjendamatult muretu.
Korruptsioonivastane seadus eeldab, et ametnike tegevust kontrollitakse ja tegeletakse ka nende teadlikkusega, kuid auditist tuli välja, et enamasti ei olnud neis asjus viimasel paaril aastal aga midagi ette võetud või olid väited tegevuste kohta paljasõnalised.
Kontrolle oli mingis ulatuses tehtud seitsmes ehk 39 protsendis uuritud üksustest, kuid ka need kontrollid olid pigem vormilised kui sisulised ja nende kohta ei olnud enamasti kirjalikku jälge. Sama olukord oli ametnike teadlikkuse suurendamisega.
Riigikontroll märkis, et auditis tuvastatud probleemid on suures plaanis sisekontrollisüsteemi probleemid ning parandamisruumi on kõigil omavalitsustel ja asutustel.
Kokku auditeeriti perioodil 2015-2016 seitset omavalitsust koos kõigi asutustega ja omavalitsuse 11 ühingut (+ nende üheksat omanikust omavalitsust). Auditis käsitletud olid: Hiiu, Järvakandi, Käina, Mooste ja Raikküla vald, Tõrva ja Viljandi linn, AS Maardu Vesi, AS Narva Vesi, AS Rakvere Soojus, Huvitegevuse ja Noorsootöö SA (Harku), OÜ Kadrina Hooldekodu, OÜ Kadrina Kommunaal, OÜ Kehtna Elamu, OÜ Maardu Linnavarahooldus, OÜ Pandivere Vesi (Väike-Maarja), OÜ Põltsamaa Vallavara ja OÜ Tartu Valla Kommunaal.
Eesmärkide täitmine on toppama jäänud
Auditis toob riigikontroll välja, et omavalitsuste sisekontrollisüsteemi arendamine on kehtivas korruptsioonivastases strateegias eraldi eesmärk ja selle täitmise eest vastutab rahandusministeerium.
Eesmärk hõlmab muu hulgas riskihindamise ja sisekontrollisüsteemi juhendmaterjali koostamist ning selle kättesaadavaks tegemist. Algne plaan nägi ette, et eesmärk täidetakse 2015. aastaks, kuid praeguseks on seda nihutatud 2017. aasta peale. Põhjenduseks on toodud haldusreformi.
Auditis tuvastatud rikkumistega seoses on riigikontrolli hinnangul oluline, et edukalt viidaks lõpuni ka teine arendus, mis korruptsioonivastase strateegia alusel on ette võetud - nimelt on plaanis muuta omavalitsuste ja nende ühingute avalikustatav finantsinfo detailsemaks, et igaühel oleks edaspidi võimalik näha, kellega täpselt on tehinguid tehtud. Kui arendus valmib, oleks riigikontrolli sõnul omavalitsuste majandustegevus oluliselt läbipaistvam. Ka selle eesmärgi eest vastutab rahandusministeerium.
Sama arendus näeb ka ette saldoandmike infosüsteemi ja äriregistri liidestamise, mis tähendab, et lisaks tehingupartneri nimele saaks süsteemi kasutaja kohe teada ka inimesed, kes on tehingupartneri juhtorganites ja omanike hulgas. Nende võimaluste tekkimisel oleks nii asutusel endal kui ka kõigil teistel oluliselt lihtsam tuvastada näiteks tehinguid ametnikuga seotud eraettevõtetega.
Riigikontrolli sõnul on kogu see arendus kavas teoks teha riigiraha rakenduse platvormil, kuid ka selle valmimise tähtaega on edasi lükatud. Algselt pidi see valmima omavalitsuste osas aastal 2016 ja omavalitsuste ühingute osas aastal 2017, kuid praegu on mõlema tähtaega pikendatud 2018. aastani.
"Tegelikult on riik, rahandusministeerium sellist süsteemi teinud juba neli aastat tagasi, aga praegu on jäänud see areng toppama. /.../ Tundub, et justiitsministeerium ja rahandusministeerium ei saa omavahel kokkuleppele," sõnas Mikli saates "Suud puhtaks".
"Riigiraha.ee - väga informatiivne keskkond, kus saaks meie e-riigi registrite info siduda selliselt ära, et kohe jookseks välja, milliste erasektori firmadega, kus on avaliku võimu kandjatel huvisid, on tehinguid tehtud ja see oleks kõikidele näha. Aga see toppab," lisas ta.
Korruptsioonivastase strateegia tervikliku rakendamise eest vastutab justiitsministeerium, kellel tuleb tagada, et strateegiaga võetud eesmärgid saavutatakse. Riigikontroll tõdes auditis, et eesmärkide poole liikumise seis on praegu ebamäärane.
Riigikontrolli kinnitusel peaks justiitsministeerium arendusprotsessi jõulisemalt suunama ning olema tähtaegade ja kokkulepetest kinnihoidmise suhtes nõudlikum.
Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas auditis, et peab riigikontrolli soovitusi õigustatuks ning teeb endast oleneva, et rahandusministeeriumi ja riigihalduse ministri vedamisel saaksid välja töötatud riskihindamise ja sisekontrolli juhised 2018. aastaks ning riigiraha rakendus arendatud selliselt, et see võimaldaks kohalike omavalitsuste eraõiguslike tehingupartnerite tehingute jälgimist.