Kätlin-Chris Kuusmaa justiitsministeeriumist tutvustas möödunud aasta korruptsioonistatistikat ning rääkis korruptsiooni olemusest.
Eelmisel aastal registreeriti 378 korruptsioonikuritegu. Võrreldes 2017 aastaga tõusis registreeritud korruptsioonikuritegude arv 23%. "Kindlasti kõik kuriteod ei jõua kohtulahendini, osad lõpetatakse kokkuleppel enne kohtusse minemist, sest võib olla polnud süü kuigi suur."
Eelmisel aastal registreeriti 56 korruptsioonikuritegu, mis olid seotud kohalike omavalitsuse alla kuuluvate asutuste ja äriühingutega.
"Risk asub seal kus inimeste teadlikus on madalam, ka korruptsiooni uuring näitab, et avalikes sektorites töötavate inimeste teadlikus sellest on kõrgem,” selgitas Kruusmaa. “Näiteks poliitikutel, kes suunduvad erasektorist avaliku sektorisse tööle, puundub korruptsiooni tunnetus ning nad suhtuvad sellesse sallivamalt.”
Siiski ei olnud kohalike omavalitsusega seotud korruptsiooni kuritegude korral kurjategijaks alati ametiühing, vaid näiteks elanik, kes soovis saada ehitusluba kiiremini. “Sellised kuriteod on tulnud avalikuks, sest aus ametnik on sellest teada andnud.”
Omavalitsustega seotud korruptsioonikuriteod moodustas mullu kõigist juhtumitest vaid 16%. Kõige enam esinesid korruptsioonikuriteod tervisesektoris.
Kaks enamlevinut korruptsioonikuriteo vormi olid toimingupiirangu rikkumised ehk need olukorrad, kus inimesed teevad tehinguid endaga seotud inimestega. Teiseks omastamised ehk kui ametiisik kasutab omavalitsuse eelarvelisi vahendeid isiklikuks otstarbeks.