Erakonna rahastamist puudutava seaduse vastuvõtmisega tõstsid erakonnad end seadusest kõrgemale, leiab endine õiguskantsler Allar Jõks.
Ta ütles ERR-i uudisteportaalile, et täna vastuvõetud seadus on hea näide, kuidas Eestis endale sobivaid seadusi tehakse. Kui eelnõu algtekst nägi ette, et keelatud annetuse vastuvõtmise korral pidi riigikogus esindamata erakond maksma annetuse kolmekordses ulatuses riigieelarvesse tagasi, Riigikogus esindatud erakonnal aga oleks vähendatud kolmekordses ulatuses riigieelarvest tehtavaid eraldisi, siis nüüdseks on see seadusest haihtunud. "Riigikogu lähtus tõenäoliselt sellest, et tegemist on trahvimisega (karistamisega), mida põhiseaduse kohaselt saab teha vaid kohus," leiab Jõks.
Endise õiguskantsleri arvates on küsimus, kas riigieelarvest eraldiste mittetegemine on trahv või mitte, vaieldav. Tema sõnul on kehtivas õiguses ülekaalus näited, kus ettenähtud väljamaksetest keeldutakse, kui on näiteks esitatud ebatäpseid andmeid. Seni ei ole selliseid näiteid karistamiseks (trahvimiseks) peetud.
"Isegi kui pidada seda trahvimiseks põhiseaduse tähenduses, siis oleks Riigikogul olnud võimalik seaduses luua vastav kohtulik menetlus. Kuivõrd seda ei tehtud, siis võib järeldada, et erakondade arvates ei võimalda põhiseadus erakondasid trahvida. Selline arusaam põhiseadusest on mõnevõrra autistlik," ütles Jõks.
Ta tuletas meelde, et prokuratuuri arvates ei olnud erakonna poolt keelatud annetuse vastuvõtmist puudutava karistusseadustiku sätte alusel võimalik erakonna liikmele tehtava ebaseadusliku annetuse osas menetlust alustada. Kuid selle asemel, et karistusseadustikku täiendada ja muuta karistatavaks ka erakonnaliikmetele tehtava ebaseadusliku annetuse vastuvõtmine, on täna vastuvõetud seadusega KarS § 402² tunnistatud hoopis kehtetuks. Jõks rõhutas samas, et keelatud annetuse vastuvõtmine on üks raskemaid ja tõenäoliselt ka populaarsemaid erakonnaseaduse rikkumisi.
"Täna on erakonnad seega otsustanud, et nende poolt seaduste mittetäitmine, st keelatud annetuste vastuvõtmine, ei ole karistatav ega oma ka muid õiguslikke tagajärgi. Kellel veel Eesti Vabariigis on olemas sarnane privileeg omaenda tegevust dekriminaliseerida? Taoline riigiõiguslik praktika on kummalisel kombel iseloomulik riigile, kus ma hetkel töötan," märkis ta.
Jõks juhtis tähelepanu tõsiasjale, et eelnõu poolt hääletas 80 rahvasaadikut ehk valdav enamus. Ta avaldas lootust, et vabariigi president annab seaduse väljakuulutamisel sarnasele õigusloome tavale oma hinnangu.
"Vaieldamatult on seaduses ka mitmeid edasiminekuid, kuid need jõustuvad kahjuks peale riigikogu valimisi ehk järgmise aasta aprillis. Siinkohal on paslik meenutada, kui mitmel korral on riigikogu jätnud isikutele kohustusi paneva seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele imelühikese perioodi," märkis ta.
Jõks möönis, et erakonnad on oma eesmärgid saavutanud. "Seni kuni avalikkus näris neile heidetud konti st komisjoni koosseisu, on erakonnad muutnud end seadusüleseks."
Kommenteerides naljatamisi antud lubadust eelnõu kiire vastuvõtmise korral aknast välja hüpata, ütles Jõks, et kuigi see pole enam selline eelnõu, mille kohta tema lubadus käis, tuleb oma sõna pidada. "Luban, et hüpe vastab täna vastuvõetud seaduse ja sealhulgas loodava komisjoni tasemele."