Korruptsioonijuurdlus kümnenditagustesse hämaratesse relvahangetesse on toonud Kreeka riigile väikse rahalise võidu.
Äsja end altkäemaksu võtmises süüdi tunnistanud endine kaitseministeeriumi hangete osakonna asejuht Antonis Kantas (72) tagastab riigile üheksa miljonit eurot.
Aastatel 1997-2002 sel ametikohal töötanud Kantas võttis omaks üle 10 miljoni euro omastamise altkäemaksuna allveelaevade, rakettide, hävituslennukite ja tankide hangetelt.
«Võtsin nii palju kordi altkäemaksu, et ei mäleta enam kõiki juhtumeid,» vahendas meedia Kantase ütlusi.
Ta töötas kaitseministeeriumis sotsialistist ministri Akis Tsochatzopoulose ajal. Viimane mõisteti oktoobris rahapesu eest vangi.
Kantas peeti kinni septembris, kuid üles soostus ta tunnistama alles möödunud nädalal.
Ta on altkäemaksu andjatena nimetanud enam kui kümmet kahtlusalust, peamiselt ärimehi ja relvamüügi vahendajaid, kuid valitsus soovib jõuda jälile riigi poliitilisse eliiti kuuluvatele suurematele kaladele.
«Oleme kindlameelsed, iga vihjet korruptsioonist uuritakse lõpuni,» ütles valitsuse pressiesindaja Simos Kedikoglou reedel.
Kümne aasta eest ei leidnud parlamendi komisjon piisavalt tõendeid Tsochatzopoulosele süüdistuse esitamiseks kahtlase relvatehingu asjus, millega soetati õhutõrjerakette Tor-M1.
Konkreetsed korruptsioonijuhtumid langevad ajale, mil Kreeka kulutas miljoneid eurosid võidurelvastumisele Türgiga.
Avalikkuse rahulolematuse vaigistamiseks teatas Ateena, et Kantase tagastatud raha suunatakse tervishoidu ja haridusse, millele on viimastel aastatel osaks saanud suured kärped.