Ühing Korruptsioonivaba Eesti: elamislubade skandaal viitab poliitikute käitumiskoodeksi vajalikkusele

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatus leiab, et 30. novembril avalikuks tulnud nn elamislubade skandaali asjaolud vajavad täiendavat selgitamist ja seda eelkõige küsimuses, milline on olnud poliitikute roll ettevõtluse eesmärgil Eesti elamisluba taotlenud isikutele elamislubade väljastamisel. Kui leiaks kinnitust fakt, et näiteks sisserände piirarvu jaotamist siseministri poolt või konkreetsetele isikutele elamisloa väljastamise otsustamist Politsei- ja Piirivalveameti ametnike poolt on mõjutanud Riigikogu liikmed oma ärihuvidest lähtuvalt, oleks see väga tõsine poliitilise korruptsiooni ilming ning ühtlasi tegu, mille asjaolud tuleb välja selgitada kriminaalmenetluse raames. Samuti on skandaali valguses vajalik küsida, kas elamislubade väljastamise kord ja vastav menetlus Politsei- ja Piirivalveametis on piisavalt tõhus avaliku huvi kaitsmisel ning kui mitte, siis kas poliitikud on enda ärihuvides ära kasutanud lünki seadusandluses või puudujääke nende täitmisel. Avalikkuse õiglustunne nõuab, et kui Riigikogu liikmele saab teatavaks mõne seaduse mittesihipärase kasutamise võimalus, siis tehakse vastava seaduse muutmise ettepanek, mitte ei hakata seda võimalust enda ärihuve silmas pidades ära kasutama. 

 

Ühingu juhatus rõhutab vajadust saavutada ühiskonnas kokkulepe poliitikutele sobiliku käitumise kohta. Näiteks oleks vaja Riigikogu liikmete eetikakoodeksit, nagu ühing täna korruptsioonitajumise indeksi tutvustusel teatas. Koodeks peaks muuhulgas sätestama piirid, mille raames on lubatud lobitöö seaduste menetlemisel. Ilmselgelt ei peaks lobitöö olema lubatav seal, kus isiklikud huvid seatakse kõrgemale üldistest avalikest huvidest

.

Ühingu juhatus loodab, et antud juhtum leiab põhjalikku käsitlust mitte ainult konkreetsete poliitikutega seotud erakonnas, vaid kõigis parteides ja ühiskonnas laiemalt, et saavutada  üheselt tauniv hoiak võimalike huvide konfliktide  või mõjuvõimuga kauplemise suhtes. Samal ajal on oluline hoiduda puudulike faktide alusel konkreetsete isikute süüdistamisest poliitilises korruptsioonis – õigusriigi põhimõtete kohaselt saab selliseid hinnanguid anda vaid pärast kõigi asjaolude põhjalikku analüüsi.

 

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärgiks on korruptsiooni vastu võitlemine ning läbipaistvuse suurendamine ühiskonnas. Alates 2000. aastast täidab ühing rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency Internationali esindaja rolli Eestis.