Eesti kriminaalseadustes on korruptsiooni määratletud vastuoluliselt ning see ei soodusta selles valdkonnas valitsevat õigusselgust. Sellisele järeldusele jõudis ühing Korruptsioonivaba Eesti pärast kohtute korruptsiooniasjade analüüsi teostamist.
Korruptsioonivaba Eesti tegi analüüsi projekti “Eesti kohtud - osa võimustruktuurist, mis väärib jälgimist” raames.
Analüüs käsitles perioodil 2002-2008 Eesti kohtutes käsitletud korruptsioonijuhtumeid. Analüüsist tegi kolmapäeval toimunud ümarlaual ülevaate ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees, Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar.
Uuring tõi välja asjaolu, et Karistusseadustikus on leidnud aset niisuguste koosseisude rohkenemine, mida liigitatakse korruptsioonikuritegudeks. ”See on toimunud erinevates karistusseadustiku peatükkides, mis raskendab tervikliku pildi saamist korruptsioonikuritegude hulgast ja nende dünaamikast,” ütles Jüri Saar.
Saare hinnangul ei ole korruptsioonivastase võitlusega seotud õigusaktide vastuvõtmine toonud kaasa suurt muutust kohtupraktikas, vaid tähelepanu keskendub endiselt altkäemaksu/pistise juhtumitele. ”Eesti kriminaalseadustes on korruptsiooni määratletud vastuoluliselt, mis ei soodusta selles valdkonnas valitsevat õigusselgust,” ütles Saar kohtuprojekti ümarlaual.
”Poliitiline korruptsioon on jäänud vajaliku tähelepanu alt välja, kuna sellest arusaamine, et parteiliste huvide näol on tegemist isiklike huvidega, pole piisavalt juurdunud,” ütles Saar. ”Laiema korruptsiooni mõiste juurutamine Eesti kriminaalseadusandlusse tooks kaasa teistsuguse lähenemise poliitilisele korruptsioonile.”
Ümarlaual osalejad nõustusid, et valdkonnaga on liiga vähe tegeletud ja sellele peaks suuremat tähelepanu pöörama.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti arvates tuleb positiivseks lugeda kaks aastat tagasi tehtud täiendust Kaitsepolitseiameti põhiülesannetesse, mille hulka lülitati võitlus suuremate kohalike omavalitsuste juhtide poolt toime pandud korruptsiooniga.
Vastates ümarlaual esitatud küsimustele, ütles Tartu Maakohtu esimees Donald Kiidjärv, et vandekohtust hetkel Eestis rääkida on vara ja see on ka üks kallimaid kohtupidamise vorme. Alternatiivina pakkus Kiidjärv välja, et võiks mõelda korruptsiooniasjade lahendamise koondamisele näiteks ühte kohtusse, kus oleks siis ka selleks spetsiaalse väljaõppe saanud kohtunikud.
Mitmed ümarlaual osalejad toetasid ettepanekut, et eksisteeriks õigusalase teadlikkuse tõstmise saade ETV-s. Ühingule Korruptsioonivaba Eesti anti ülesanne teha vastav ettepanek ETV-le.
Korruptsiooniasjade menetluse meediakajastuste kohta selgitas juhtivprokurör Lavly Lepp, et uurimise eesmärke silmas pidades ei saa prokuratuur uurimise käigus kogu infot meediale edastada. Samas tegi Lepp ettepaneku, et uuriv ajakirjandus võiks ainult neile teadaoleva info esitada algselt prokuratuurile. See võimaldaks prokuratuuril viia läbi esmased menetlustoimingud ja seejärel saaks ajakirjanduses avaldada uudise, mille algaallikaks oli uuriva ajakirjanduse info. See oleks ühtlasi koostöövorm, mis oleks kasulik nii prokuratuurile kui ka ajakirjandusele.
Täpsem info ühingu kodulehel www.transparency.ee
Kohtute projekti toetab Vabaühenduste Fond. Vabaühenduste Fond on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finatsmehhanismis ning Norra finatsmehhanismi vahendusel.
Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond.