Vihje andmine ehk väärkäitumisest teavitamine

Vihjeandmise inglispärasem termin „vilepuhumine“ tuleneb väljendist whistleblowing, mis omakorda tõmbab paralleeli näiteks spordikohtunike või politseinikega, kes mõlemad juhivad vilet puhudes tähelepanu veale või ohule. Alates 20. sajandi keskpaigast kutsutakse nii inimesi, kes annavad teada organisatsioonis toimunud väärtegudest.  Nii on vihjeandja mõistel ingliskeelses kultuuris pigem positiivne tähendus.

Eesti keeles pole praeguseks peale „vihjeandja“ ingliskeelsele terminile whistleblower suupärast vastet leitud. Lisaks on kasutusel terminid „väärkäitumisest“ või „vääritust teost teavitaja“ ja „vilepuhuja“. Viimane ongi otsetõlge inglise keelest ja on jäänud pigem võõraks. Eesti Keele Instituut on soovitanud alternatiivselt kasutada sõnu „vilemees“, „informeerija“ ja „vihjaja“.  

Eesti kultuuriruumis suhtuti teavitajatesse ajaloolise taaga tõttu pikka aega negatiivselt. Siiani tuuakse võrdlusi „koputajate“, „pealekaebajate“ ja teiste nõukogudeaegsete infolekitajatega, keda pigem nähti reeturite kui avaliku huvi kaitsjatena.

Pika aja jooksul tekkisid väärtused, mille toel peeti riiki ja tööandjat survestajateks, kellele tuli igal võimalikul moel vastu astuda ja seda tehes nö "omasid ehk teisi vastuastujaid mitte reeta". Teavitajaid nähti automaatselt "omade" reetjana ja sellist hoiakut toetasid ka väärtegijad. Tänu süsteemsele hoiakute muutmisele on ülalmainitud stereotüübid muutuma hakanud. Selles on rolli mänginud inimeste laiem kaasamine organisatsioonide juhtimisse ja ulatuslik teavitustöö, mis katab nii eetilisi kui ka majanduslikke juhtimise aspekte. Teavitamisest on saamas organisatsioonisisene varajase hoiatuse süsteem, mis aitab maandada riske ja tervendab organisatsiooni sisekliimat. 

Väärkäitumisest teavitamine ehk vihjeandmine on üks tõhusamaid viise korruptsiooni avastamiseks. ACFE (Ülemaailmne pettuste uurijate ühing) 2018. aasta uuringu järgi on vihjed kaugelt kõige tavalisem pettuste avastamise viis, moodustades 40 protsenti kõikidest juhtumitest. Vihjetele järgneb siseaudit alles 15 protsendiga.

Vihjeandmist pärsivad organisatsioonisisesed valearusaamad, kehvad teavitusmehhanismid ja juhtkonna halb eeskuju, mis väljendub näiteks võimetuses oma töötajaid tagakiusamise eest kaitsta. Selleks, et antud tööriistakasti abil oma ettevõttes korruptsiooni ja väärkäitumist ennetada, peab juhtkond hoolitsema selle eest, et organisatsiooni igal tasandil kehtiks nulltolerants korruptsioonile, pakkuma töötajatele tuge nende väärtuste järgimisel ja kaitsma töötajaid tagakiusamise eest. Teavitajakaitse eesmärgiks on julgustada vihjeandjaid korruptsioonist või muust väärkäitumisest teada andma.

Olgu organisatsioon väike või suur, avatud töökultuuri edendamine toob kaasa mitmeid kasutegureid.
Väärkäitumisest teavitamist toetades saab organisatsioon paremini:

  1. ennetada väärkäitumist;
  2. avastada probleeme varakult;
  3. kindlustada, et kriitilise tähtsusega teave jõuab inimeseni, kes oskab probleemi lahendada;
  4. näidata osanikele, ametiasutustele ja avalikkusele, et organisatsioon suudab võtta vastutust ja on hästi juhitud;
  5. vähendada anonüümseid ja pahatahtlikke infolekkeid ajakirjandusse;
  6. vähendada õnnetustest, kohtuvaidlustest ja asutuste inspektsioonidest tulenevaid kulusid ja kompensatsioone;
  7. olla tõsiseltvõetav ja usaldusväärne koostööpartner;
  8. säilitada ja parandada oma mainet.

Väärkäitumisest teavitamise tööriistakast on vaid osa organisatsiooni korruptsiooni ennetusest, mis olenevalt organisatsiooni suurusest, ressurssidest ja motivatsioonist võib hõlmata mitmeid teisigi meetodeid ausa tegevuse soodustamiseks. 

 

Mõisted

Infoliin e infotelefon e helpline: infoliini kaudu saab töötaja nõu, kuidas väärkäitumisest teada anda ning millistest juhtumitest vihjeliini kaudu teavitada.
Vihjeliin e vihjetelefon e hotline: vihjeliini kaudu saab väärkäitumisest teada anda.
Vihjeandja: väärkäitumisest teavitaja
Vihjeandja kaitse: kaitsemeetmed vääritust teost teatanud inimese tagakiusamise korral, nt teavitaja ja/või teavituse konfidentsiaalsuse tagamine
Vihjeandmise poliitika e väärkäitumisest teavitamise kord või juhis: vihjeandmise poliitika sätestab, mida ettevõte peab väärituks käitumiseks, kuidas ettevõte reageerib oma väärtuste rikkumisele, kuidas on vääritust teost võimalik ettevõttes teada anda, kuidas teavitust korrektselt vastu võtta ning kuidas kaitseb ettevõte teavitajat tagakiusamise eest.
Väärkäitumine e vääritu tegu: organisatsiooni väärtuste ja seadustega vastuolus olev käitumine
Tagakiusamine Väärkäitumisest teavitanud isiku kiusamine, diskrimineerimine, vallandamine vms teavituse tõttu

 

Vaata lähemalt "Vihjeandmise mehhanism ettevõttes. Tööriistakast" (KVE 2019)

Tööriistakast sisaldab näiteid dokumentidest ja tehnilistest lahendustest, mille teised ettevõtted on vihjeandmise toetamiseks kasutusele võtnud ning raamistikku, mis aitab ettevõttel endale lihtne vihjeandmise mehhanism luua.

Tööriistakast valmis Transparency Internationali rahastatud projekti "Parimate väärkäitumisest teavitamise mehhanismide ja praktikate arendamine erasektoris" raames.