10.10.2019

KVE ja Justiitsministeerium pakuvad välja korruptsioonialased uurimis- ja lõputöö teemad

Korruptsioon on universaalne, kuid kompleksne ja ajas muutuv nähtus.

Nii mõneski valdkonnas on korruptsiooni ennetajatel siiani vähe või piiratud koguses analüüse ja andmeid. Ühing Korruptsioonivaba Eesti ja Justiitsministeerium kogusid seetõttu ühtekokku järgnevad uurimis- ja lõputöö teemad, mis Eesti korruptsioonivastast tegevust edasi aitaks viia.

1. Toimingupiirangu erandite rakendamine KVS-s
  • Kui sageli asutused toimingupiirangu erandeid kasutavad ja milliseid enim? Meetod: küsitlus asutustes/KOV-des.
  • Kuivõrd toimingupiirangute erandite kasutamisega kaasnevatest avalikustamise nõuetest kinni peetakse? Eeldab asutuste veebide läbi töötamist ja küsitlust.
2. Ametnike kõrvaltegevuste piiramine ja rakendamine
  • Kuidas on asutustes korraldatud kõrvaltegevustest teavitamine?
  • Millised on enim levinud kõrvaltegevused?
  • Millised on enimlevinud kõrvaltegevuse keelamise põhjendused?
  • Kas kõrvaltegevuse selline piiramine on üleüldse tänasel päeval põhjendatud?
3. Rehepaplusest korruptsioonini
  • Kas meie pärimuslood ja ajalugu on juba ette määranud, kuidas käitume olukordades, kus on võimalik petta, isegi (või eriti), kui ainult natuke? Meetod: kultuuri- ja kirjanduslik analüüs.
4. Vihje andmise diskursus Eesti ühiskonnas
  • Vihje andmist on Eestis analüüsitud eelkõige juriidilises kontekstis (vt Tiits 2014). Teavitamine ei ole iseenesest midagi uut, küll aga on selle tähendus meie jaoks ajas muutuv. Meetod: kirjanduslik analüüs (viited pärimuslugudes), meediaanalüüs, uuringud (PrivaCor, baromeetrid jms) vastavalt fookusele.
5. Korruptsiooni ennetamine idufirmades
  • Korruptsioonist räägitakse ennekõike avaliku sektori kontekstis. Idufirmasid peetakse see-eest horisontaalseteks, avatud ja innovaatilisteks üksusteks, kus on vähe ruumi formaalsusele ning susserdamisele. Kas see vastab aga tõele? Milline on idufirmade kokkupuude korruptsiooni ja selle ennetamisega? Milline on ärieetika roll nende toimimises?
6. Toimingupiirangu ja ametiisikute mõistete sisustamine
  • Kuidas KVSist tulenevaid mõisteid väljaspool traditsioonilist avaliku sektorit asutustes ja üksikisiku tasandil kohaldatakse? Meetod: organisatsioonianalüüs nt mõnes ülikoolis või arstide seas.
  • Kuidas defineerida ametiisiku mõistet korruptsioonivastases seaduses selliselt, et arst oleks ametiisik siis, kui ta peab seda olema, välistades olukorrad, kus ta ravib patsienti?
7. Korruptsioonikuritegude ajakulukus õigussüsteemis
  • Miks ei jõua korruptsioonikuritegude kahtlustused süüdistusteni ega kohtuotsusteni? Isegi prioriteetsete juhtumite (vt maadevahetus, Savisaar/Tallinna LV, Tallinna Sadam) puhul läheb ebamõistlikult kaua aega asja arutamise alguse või kohtuotsuseni. Miks? Meetod: juriidiline võrdlev analüüs meediast, KriPo, JuMi ja prokuratuuri statistikast.
  • Kas meediakära kahtlustuse ümber ja nii mõnelgi juhul püsiv mainekahju, sh süütuks tunnistamisel, õigustab end? Meetod: ajakirjanduslik-eetiline käsitlus.
8. Korruptsiooniennetuslikud meetmed KOVides
  • Kuidas korraldatakse sisekontrolli kohalikes omavalitsustes? Kuigi on olemas näiteid sisekontrolli töötaja või koguni struktuuriüksuse töö kohta (Tallinn, Tartu jt), sisekontrolli teenuse sisseostmise kohta kui ka omavalitsuse enda rakendatud sisekontrolli süsteem, ei ole me endiselt kindlad, mis neist toimib ja olukorda paremaks muudab.
  • Kas kohalike omavalitsuste volikogude revisjonikomisjonid täidavad neile seaduses pandud sisulisi kohustusi ja eesmärke?
9. Korruptsioonialged hariduses: nn akadeemiline kapitalism
  • Vt ka Ginter, J., Kasemets, A., Kukemelk, H., Rootalu, K., Vahtra, K., Aksen, M., Kaunismaa, I., Tamm, G., Themas, E. Hariduse valdkonna korruptsiooniriskid ja pettused 2016-2017.
 
Olenevalt teemast saame soovi korral pakkuda kaasjuhendamist. Teemade probleemistiku ning juhendamise osas lisainfo saamiseks võta ühendust: