28.04.2009

Ärieetika konverentsil pakuti välja eetikakoodeksite alusdokumente mitmele majandussektorile

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti poolt 24. aprillil korraldatud II Baltimaade-Põhjamaade ühiskonverentsil arututati, kuidas muuta korruptsioonivastast võitlust tõhusamaks ärieetika koodeksite abil. Ühing Eesti esitas konverentsil oma visiooni sektoripõhistest ärieetika koodeksitest Eestis apteegi-, ehitus- ja kinnisvarasektori näitel. Ühingu eesmärgiks on olla abiks heade äritavade fikseerimisel majandussektorite kaupa. Võrreldes esimese ühiskonverentsiga aasta tagasi oli seekordne probleemiasetus kitsamalt fokusseeritud ning ettekandjad keskendusid üldistele valupunktidele osutamise asemel positiivsete näidete toomisele Balti- ja Põhjamaadest. Konverentsi avasõnad lausunud majandusminister Juhan Parts ütles, et korruptsioonivastases võitluses ei ole mõtet loota kiiret edu, vaid tulemused ilmuvad pikaajalise töö järel. Eesti korruptsiooniriskidena nimetas Parts väikesest turust tulenevaid konkurentsimoonutusi ning ettevõtete omanike ja töötajate vahelise usalduse probleemi. Minister ütles, et on siiski optimistlikult meelestatud, sest tema arvates ei ole 2009.a. alustavate ettevõtete esimene mõte, kuidas avalikust sektorist kiiret kasu lõigata. “Põletava probleemina” nimetas Parts aga erakondade rahastamise praegust korda. Konverentsil olid esindatud korruptsioonivastase liikumise esindajad ning ärieetika eksperdid Lätist, Leedust, Eestist, Rootsist, Norrast ja Saksamaalt. Murettekitav oli Eesti ettevõtjate vähene huvi ärieetika suhtes. Ühingu arvates võib see viidata prioriteetide muutumisele keerulistes majandusoludes äri ajamisel ning ärieetika põhimõtete teisejärguliseks muutumisele. Seetõttu on oluline jätkata järjekindlat tööd eetikakoodeksite arendamisel koostöös ettevõtjatega. Konverentsi korraldamist toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis Korruptsioonivaba Eesti poolt läbiviidava projekti „Ärieetikaga korruptsiooni vastu“ raames. Konverents kuulus seminarisarja „Aus ärikeskkond“, mida viib läbi Justiitsministeerium koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja ühinguga Korruptsioonivaba Eesti.