18.05.2011

Korruptsioonivaba Eesti: majandushuvide deklaratsioonid ei täida hetkel oma eesmärki

Kavandatavate korruptsioonivastase seaduse muudatustega vähendatakse nende ametnike hulka, kes peavad majanduslike huvide deklaratsioone esitama, samuti muudetakse deklaratsiooni küsimustikku. Postimees küsis kommentaari Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii'lt.

Asso Prii pidas korruptsioonivastases võitluses majanduslike huvide deklareerimisest suuremaks probleemiks asutuste madalat võimekust kontrollida, et ametnikud igapäevaste ülesannete täitmisel huvide konflikti ei satuks.

«Praegusel juhul on esitatavate deklaratsioonide hulk igasuguse kontrolli jaoks liiga suur ning seega ei täida esitatavad deklaratsioonid oma eesmärki,» pidas Prii seadusmuudatust positiivseks. «Deklaratsiooni esitama kohustatud isikute seas on hulgaliselt neid, kelle puhul huvide konflikti sattumise oht on suhteliselt väike - näiteks päästeametnikud, madalama astme politseiametnikut jt,» leidis ta.

Prii leidis, et eeskätt tuleks keskenduda ikkagi olulist võimupädevust omavate ametiisikute kontrollimisele.

«Käesoleva hetkeni ei ole majanduslike huvide deklareerimise süsteem korruptsioonivastases võitluses suurt edasiminekut toonud, kuna puudus võimekus süstemaatiliselt ca 30 000 deklaratsiooni kontrollimiseks, samuti ei ole avalikkuse kontroll olnud sellise hulga juures tõhus,» arvas Prii.

Muudetud süsteemi puhul hakkab aga tema arvates olulist rolli mängima kontrolliorgan. «Kuna riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni koormus vähenes seoses erakondade rahastamise järelevalvefunktsiooni eemaldamisega, siis oleks justkui lootust, et väiksema deklaratsioonide arvu korral suudab komisjon seda rolli ka täita,» avaldas Prii lootust.

«Teine aspekt puudutab deklaratsioonide põhjal pideva järelevalve teostamist seoses kohustatud isikute igapäevaste ülesannete täitmisega - seda peab suutma teha ikkagi asutus, mille heaks deklarant töötab. Kohalik omavalitsus peab suutma veenduda, et volikogu- ja vallavalitsuse liikmed ei satuks huvide konflikti, sama kehtib kohtunike ja teiste deklarantide puhul,» sõnas ta.

«Praegusel juhul tundub olevat probleemkohaks hoopis see valdkond ning tuleks leida võimalusi organisatsioonilise järelevalvevõimekuse suurendamiseks,» arvas Prii.

 

Refereeritud Postimees Online'i arvamusartiklist, autor Merike Tamm.