Korruptsiooniteemalised uurimis- ja lõputööd

Oleme siia lehele kokku koondanud ülevaate viimastel aastatel korruptsiooni ja läbipaistvusega tegelenud uurimistöödest ning ettepanekud uuteks uurimisteemadeks. 

 

KVE ja Justiitsministeerium pakkusid välja korruptsioonialased uurimis- ja lõputöö teemad

Korruptsioon on universaalne, kuid kompleksne ja ajas muutuv nähtus.

Nii mõneski valdkonnas on korruptsiooni ennetajatel siiani vähe või piiratud koguses analüüse ja andmeid. Ühing Korruptsioonivaba Eesti ja Justiitsministeerium kogusid seetõttu ühtekokku järgnevad uurimis- ja lõputöö teemad, mis Eesti korruptsioonivastast tegevust edasi aitaks viia. Koostatud oktoobris 2019.

1. Toimingupiirangu erandite rakendamine KVS-s
  • Kui sageli asutused toimingupiirangu erandeid kasutavad ja milliseid enim? Meetod: küsitlus asutustes/KOV-des.
  • Kuivõrd toimingupiirangute erandite kasutamisega kaasnevatest avalikustamise nõuetest kinni peetakse? Eeldab asutuste veebide läbi töötamist ja küsitlust.
2. Ametnike kõrvaltegevuste piiramine ja rakendamine
  • Kuidas on asutustes korraldatud kõrvaltegevustest teavitamine?
  • Millised on enim levinud kõrvaltegevused?
  • Millised on enimlevinud kõrvaltegevuse keelamise põhjendused?
  • Kas kõrvaltegevuse selline piiramine on üleüldse tänasel päeval põhjendatud?
3. Rehepaplusest korruptsioonini
  • Kas meie pärimuslood ja ajalugu on juba ette määranud, kuidas käitume olukordades, kus on võimalik petta, isegi (või eriti), kui ainult natuke? Meetod: kultuuri- ja kirjanduslik analüüs.
4. Vihje andmise diskursus Eesti ühiskonnas
  • Vihje andmist on Eestis analüüsitud eelkõige juriidilises kontekstis (vt Tiits 2014). Teavitamine ei ole iseenesest midagi uut, küll aga on selle tähendus meie jaoks ajas muutuv. Meetod: kirjanduslik analüüs (viited pärimuslugudes), meediaanalüüs, uuringud (PrivaCor, baromeetrid jms) vastavalt fookusele.
5. Korruptsiooni ennetamine idufirmades
  • Korruptsioonist räägitakse ennekõike avaliku sektori kontekstis. Idufirmasid peetakse see-eest horisontaalseteks, avatud ja innovaatilisteks üksusteks, kus on vähe ruumi formaalsusele ning susserdamisele. Kas see vastab aga tõele? Milline on idufirmade kokkupuude korruptsiooni ja selle ennetamisega? Milline on ärieetika roll nende toimimises?
6. Toimingupiirangu ja ametiisikute mõistete sisustamine
  • Kuidas KVSist tulenevaid mõisteid väljaspool traditsioonilist avaliku sektorit asutustes ja üksikisiku tasandil kohaldatakse? Meetod: organisatsioonianalüüs nt mõnes ülikoolis või arstide seas.
  • Kuidas defineerida ametiisiku mõistet korruptsioonivastases seaduses selliselt, et arst oleks ametiisik siis, kui ta peab seda olema, välistades olukorrad, kus ta ravib patsienti?
7. Korruptsioonikuritegude ajakulukus õigussüsteemis
  • Miks ei jõua korruptsioonikuritegude kahtlustused süüdistusteni ega kohtuotsusteni? Isegi prioriteetsete juhtumite (vt maadevahetus, Savisaar/Tallinna LV, Tallinna Sadam) puhul läheb ebamõistlikult kaua aega asja arutamise alguse või kohtuotsuseni. Miks? Meetod: juriidiline võrdlev analüüs meediast, KriPo, JuMi ja prokuratuuri statistikast.
  • Kas meediakära kahtlustuse ümber ja nii mõnelgi juhul püsiv mainekahju, sh süütuks tunnistamisel, õigustab end? Meetod: ajakirjanduslik-eetiline käsitlus.
8. Korruptsiooniennetuslikud meetmed KOVides
  • Kuidas korraldatakse sisekontrolli kohalikes omavalitsustes? Kuigi on olemas näiteid sisekontrolli töötaja või koguni struktuuriüksuse töö kohta (Tallinn, Tartu jt), sisekontrolli teenuse sisseostmise kohta kui ka omavalitsuse enda rakendatud sisekontrolli süsteem, ei ole me endiselt kindlad, mis neist toimib ja olukorda paremaks muudab.
  • Kas kohalike omavalitsuste volikogude revisjonikomisjonid täidavad neile seaduses pandud sisulisi kohustusi ja eesmärke?
9. Korruptsioonialged hariduses: nn akadeemiline kapitalism
  • Vt ka Ginter, J., Kasemets, A., Kukemelk, H., Rootalu, K., Vahtra, K., Aksen, M., Kaunismaa, I., Tamm, G., Themas, E. Hariduse valdkonna korruptsiooniriskid ja pettused 2016-2017.

 

Olenevalt teemast saame soovi korral pakkuda kaasjuhendamist. Teemade probleemistiku ning juhendamise osas lisainfo saamiseks võta ühendust:

Carina Paju, Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht: carina.paju@transparency.ee või
Mari-Liis Sööt, Justiitsministeeriumi analüüsiosakonna juhataja: mari-liis.soot@just.ee

 

 

Milliseid teemaseid on uurimis- ja lõputööde seas viimastel aastatel käsitletud?

2020. õppeaastal kaitstud lõputööd

 

Varem kaitstud lõputöödest koostas ülevaate KVE praktikant Tairo Jürisson (veebruar 2020)
Huvide konflikti tuvastamine tuginedes avaandmetele. Kristo Kiipus (2018)

Kristo Kiipuse eesmärk antud uurimistöös oli uurida, kas kasutades avaandmeid ning toetudes tänapäevastele IT-lahendustele on võimalik tuvastada huvide konflikte lihtsamalt ja efektiivsemalt. Autor keskendub Eesti kohalike omavalitsuse näidetele ning annab soovitusi, kuidas kuluefektiivsemalt võidelda huvide konflikti vastu kasutades moodsaid lahendusi ja tehnoloogiaid. Selle saavutamiseks tuleb autor välja rakendusega, mis aitab tal andmeid koguda, töödelda ja analüüsida. Autori järeldus on, et praeguseks pole avaandmeid kasutava rakenduse loomiseks olnud piisavat poliitilist tahet (Kiipus, 2018).
Kiipus soovitab riigile järgmist:

  1. Teha karistusandmed masintöödeldaval kujul ja avaandmetena kättesaadavaks;
  2. Tõhustada ministeeriumidevahelist andmevahetust ja andmete ristkasutust;
  3. Luua ühtne portaal kohalike omavalitsuste revisjonikomisjonidele ja riigile korruptsioonivastaste kontrollimeetmete rakendamiseks;
  4. Prioritiseerida avaandmete valdkonda ja luua 5 aasta tegevuskava;
  5. Kaaluda võimalust kasutada avaandmeid riigiasutuste vahelises andmevahetuses;
  6. Teha äriregister kõigile tasuta ja masintöödeldaval kujul kättesaadavaks;
  7. Teha MHD andmed kõigile kättesaadavaks masintöödeldaval kujul, võttes arvesse andmekaitse põhimõtteid;
  8. Teha ajakohased andmed kättesaadavaks avaandmete portaalis;
  9. Avalikustada rohkem andmeid;
  10. Luua visuaalsed väljundid riigihangete portaalis;

Autori soovitusi rakendades saaks Eesti riik palju efektiivsemalt võidelda huvide konfliktiga, seeläbi hoida kokku kulutusi ja saavutada paremaid tulemusi korruptsiooni mõõtvate indeksite edetabelites.

Lobiregistri rakendatavus Eestis. Anni Jatsa (2016)

Käesolevas kirjutises uurib Anni Jatsa lobitegevustega seotud osapooltelt, milline lobiregulatsioon oleks Eestile parim ning kuidas kasutada lobiregistri potentsiaali. Ühtset arusaamist erinevate agentide vahel ei leita, kuid lahkhelisid on mitmeid – on neid, kes usuvad, et praegune süsteem on piisav, ja neid, kes usuvad lobitegevuse suuremasse reguleerimisse. Siin on mitmeid Eesti eripärasid, mis muudavad lahenduste leidmise keeruliseks. Nimelt olles väike postkommunistlik riik on meil raske võtta teisi riike eeskujuks ning rakendada nende seadusandlust, sest inimeste arvamust on kujundanud teistsugune ajalugu kui Läänes. Kui suurendada regulatsiooni järsult, on oht üle reguleerida, mis võib huvigruppidele kaasa tuua kõrgema sisenemisbarjääri ja piirata kodanike vabadusi (huvide esindamine). Seepärast näeb autor lahendusena muuta hetkel kehtivat kaasamispõhist süsteemi läbipaistvamaks, defineerida lobitegijate mõiste ja lobiregister kui selline töötaks vabatahtlikkuse alusel. Pikemas perspektiivis aitaks kohustuslikel alustel toimuv registreerimine tõhusamalt korruptsiooni ennetada, aga selleks sammuks pole Eesti ühiskond veel valmis ning negatiivseid aspekte oleks mitmeid:

  • ei muuda inimeste harjumusi õigusloojatega otse ühendust võtta
  • range regulatsioon võib põhjendamatult õõnestada avalikkuse usaldust poliitikakujundajatesse
  • toob lobistidele kaasa lisakohustusi
  • ebapiisav pädevus, vähene kogemus ametnikel lobistidega suhtlemisel
  • nõuab rohkelt administratiivseid ressursse, bürokraatia suurenemine.

Jatsa leiab, et parim suund Eesti jaoks oleks hetkel olemasoleva regulatsioonide edasi arendamine ning vabatahtliku registri loomine, isegi kui see ei tooks kaasa oluliselt suuremat läbipaistvust. Oluline on tema sõnul keskenduda pikale perspektiivile, et saada kätte vajalikud õppetunnid ning kujundada  erinevate osapoolte käitumisi ja harjumusi (Jatsa, 2016).

Rikkumisest teavitaja ehk „vilepuhuja“ õiguslik kaitse töösuhtes. Tavo Tiits (2014)

Uurimistöö autor, Tavo Tiits, on võtnud oma uurimistöö eesmärgiks analüüsida, milline on vihjeandjate või „vilepuhujate,“ õiguslik kaitse töösuhtes ning kuidas tagada Eestis nende kaitse tööandja ja töötajate kahjustava kohtlemise ja kättemaksu eest. Selle töö kirjutamise hetkel, 2014, puudub terviklik avaliku ja erasektori vilepuhujaid kaitsev õiguslik raamistik ning autor toetub välisriikides kehtivatele regulatsioonidele ja praktikale. Autor usub, et vilepuhujate kaitse on laiemas kontekstis kõigi eesti inimeste huvides ning arvestades selle tähtsust, on oluline, et vastavasisuline regulatsioon ka Eestis kehtestatakse. Tiits leiab, et Eestis on vaja luua Ühendkuningriigi PIDA (vilepuhumise regulatsioon) eeskujul terviklik vilepuhumise regulatsioon, mis tagaks vilepuhujate õiguste kaitse. Tuginedes Ühendkuningriikide praktikale tuleks Eesti vilepuhujate regulatsiooni viia sisse säte, mis sõnaselgelt kuulutaks tühiseks töösuhte lõppedes sõlmitavad pooltevahelised erikokkulepped, mis takistaksid info avalikustamist seoses korruptsiooniga. Vastasel juhul saaks töötaja vilepuhumist pärast töösuhte lõppemist pidada kokkuleppe rikkumiseks. Lisaks aitab Ühendkuningriigi regulatsioonist tulenev konkreetne määratlus selgitada, mis info avalikustamine on regulatsiooniga kaitstud, ning aitab vältida isiklikust vimmast või isikliku kasu saamise eesmärgil vilepuhumist.

Eesti korruptsioonist teavitav regulatsioon peab samuti järgima põhimõtet, et vilepuhujal puudub kohustus rikkumist ise tõendada, tema ülesanne on tuua välja konkreetseid rikkumisele viitavaid fakte. Samuti peab eksisteerima avaliku huvi olemasolu printsiip. PIDA regulatsiooni eeskujul annaks Eesti vilepuhuja regulatsioon hulga suuniseid, kuidas informeerida rikkumistest (organisatsioonisisene vs vastav ametiasutus vs laiem avalikus), vihjeandja õigustest ning õiguskaitsevahenditest, mis puudutavad kahjulikku kohtlemist ja ebaõiglast vallandamist. Käesoleva regulatsiooni jõustamise probleemina toob autor välja negatiivse kuvandi vilepuhujatest, mis on levinud paljudes arenenud riikides, sealhulgas Eesti ühiskonnas. Selline hoiak pärsib vajalike regulatsioonide ellu viimist ja seetõttu soovitab Tavo Tiits teha laiaulatuslikku ja sihipärast informeerimist.

The model for using big data on government level in combating money laundering. Silja Narusk (2019)

Silja Narusk käsitleb enda uurimistöös rahapesu ning analüüsib, kuidas selle vastu tehisintellekti ja suurandmeid kasutades efektiivsemalt võidelda. Ta toob välja praeguse rahapesu vastu võitlemise süsteemide puudused ning ideed, kuidas olukorda parandada. Uurimistöö keskendub rahapesuvastasele (anti-money laundering ehk AML) süsteemile, mis on reeglite ja protseduuride kogum, mille eesmärk on takistada illegaalselt omandatud raha jõudmist finantssüsteemidesse. Autori eesmärk oli tuvastada, kas puudused on andmete kogumises, jagamises ja/või analüüsimises. Narusk leidis esiteks, et riigi tasandil on tegemist alaprioritiseerimisega – probleemile pole suunatud piisavalt ressursse, koordineerimist ega tähelepanu. Teiseks on andmete kogumine, jagamine ja analüüsimine ebapiisav ning ei suudeta sammu pidada tänapäevaste digitaalsete ja tehnoloogiliste uuendustega finantssektoris. Lahenduseks pakkus autor välja mudeli, mis tänu suurandmetele ja kõrgelt arenenud algoritmidele suudab paremini tuvastada potentsiaalseid rahapesu juhtumeid. Silja Narusk leidis, et on aeg leevendada rahapesuga seotud riske, luues läbipaistvama tehingute jälgimise süsteemi, mille eesmärk on heidutamine ja mille kaudu aidatakse kaasa riigi finantssüsteemi stabiilsusele ja arengule (Narusk 2019).

"Demographic factors affecting perception of corruption" Caner Çiçek (2018)

Autor Caner Çiçek keskendub enda uurimistöös korruptsiooni põhjustavatele demograafilistele teguritele. Eelkõige analüüsib ta individuaalset taset ehk kuidas mängivad korruptsiooni tajumisel rolli tegurid nagu vanus, sugu ja hariduslik taust. Et saavutada seatud eesmärke, viis autor läbi Eesti elanike küsitlusuuringu, analüüsis saadud tulemusi ja leidis korrelatsioone. Uuringu tulemused on järgmised:

  • Naised on vähem tolereerivamad korruptsiooni suhtes võrreldes meestega
  • Naised hindavad korruptsiooni taset kõrgemaks kui mehed
  • Mõlemad sugupooled leiavad, et korruptiivse teo osaliseks sattumise taga on kõige olulisem tegur sissetulek
  • Mõlemad sugupooled leiavad, et korruptiivne organisatsioon avaldab rohkem negatiivset mõju indiviidile kui vastupidi (korruptiivsel isikul vähem negatiivset mõju organisatsioonis)
  • Naised on keskmiselt eetilisemad juhid
  • Noortel on suurem tõenäosus korruptiivset tegu sooritada kui vanematel inimestel
  • Vanemad inimesed hindavad korruptsiooni taset suuremaks kui nooremad
  • Vanemad inimesed loetlevad korruptsiooni põhipõhjusteks sugu ja kultuuri
  • Nooremad inimesed loetlevad korruptsiooni põhipõhjusteks sissetulekut, haridust ja vähest valitsuse reguleerimist ja kontrolli
  • Mida kõrgema haridustasemega isik, seda vähem ta tolereerib korruptsiooni
  • Mida rohkem tööstaaži isikul, seda vähem tolereerivam korruptsiooni suhtes

Autor usub, et edasine uurimistöö on vajalik, et paremini mõista erinevaid tegureid, mis soodustavad korruptsiooni individuaalsel tasemel. Mõistes demograafilisi erinevusi, on kergem tulla välja spetsiifiliste lahendustega (Çiçek 2018).