kohalikud omavalitsused

Lõuna prokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius ütles ERR-ile, et lisaks vallavanemale ja abivallavanemale peeti kinni veel kaks inimest.

Politsei esitas kahtlustatavatele esialgsed kahtlustused omastamist käsitleva paragrahvi järgi. Ühele kahtlustatavale esitati kahtlustus ka usalduse kuritarvitamist käsitleva paragrahvi järgi.

Pärast kinnipidamisi otsiti läbi kahtlustatavate töö- ja elukohad ning nendega seotud äriühingud.

Kriminaalmenetluse käigus kontrollib politsei muu hulgas ühe kinnistu ja Sangaste lossi omandisuhetega seotud tehinguid ning kokkuleppeid.

Riigikontrolöri nõunik Airi Mikli sõnas, et korruptsiooni puhul on oluline inimeste teadvustatus, et tegemist ei ole lihtsalt kauge ja põneva teemaga.
"KOVides tuleb sageli kas või ühel inimesel tunnetus, et eksiti," tunnistas riigikontrolöri nõunik.

Eksimuse korral pole mõistlik ootama jääda, kuni oponendid ise kaebavad meediasse, vaid tunnistada viga ja paranda see ära. "Sageli on ka nii, et saadakse veast küll aru, aga ei julgeta sellega tegelema hakata, vaid jäädakse ootama, et äkki ei tulegi välja."

Kätlin-Chris Kuusmaa justiitsministeeriumist tutvustas möödunud aasta korruptsioonistatistikat ning rääkis korruptsiooni olemusest.
Eelmisel aastal registreeriti 378 korruptsioonikuritegu. Võrreldes 2017 aastaga tõusis registreeritud korruptsioonikuritegude arv 23%. "Kindlasti kõik kuriteod ei jõua kohtulahendini, osad lõpetatakse kokkuleppel enne kohtusse minemist, sest võib olla polnud süü kuigi suur."

Eelmisel aastal registreeriti 56 korruptsioonikuritegu, mis olid seotud kohalike omavalitsuse alla kuuluvate asutuste ja äriühingutega.

Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles, et korruptsiooni avastamine on otseses seoses uurimisse kaasatud ressursiga.

"Igasuguse varjatud kuritegevusega, ka korruptsiooniga, on nii, et nii palju kui riigi poolt ressurssi paned, nii palju ka neid kuritegusid on,” selgitas Perling, millest sõltub korruptsioonikuritegude statistika.

Lisaks sõltub korruptsioonikuritegude avastamine ka sellest, kui palju tehakse ennetustööd ning kui palju inimesed korruptsioonist ise teavitama tulevad. “Näiteks vargus tuleb välja ainult siis, kui keegi sellest teatab."

Aastaid kestnud Eesti poliitilise eliidi ükskõiksus Narva võimu mentaliteedi muutmiseks on viinud meid olukorda, kus kaitsepolitseiamet uurib piirilinnas järjekordse kohaliku „poliitautoriteedi“ kriminaalasja, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Koit Brinkmann.

Palju efektiivsem ning mõistlikum oleks aga panustada Narva võimusüsteemi muutmisele, kuid siin peavad kõik Eesti erakonnad, eesotsas nende juhtidega, paraku peeglisse vaatama.

Artikkel jätkub...

Maineka Soraineni advokaadibüroo juristid ja Tallinna linnapea Taavi Aas märkisid eelmisel nädalal korruptsiooniennetuse uut kava tutvustades, et Tallinnal on võimalus teistele omavalitsustele eeskuju näidata, kui tehakse ära rohkem, kui korruptsioonivastane seadus otseselt nõuab.